VIDEO: Hollandis toimuvad parlamendivalimised: kas teed näitav riigimees Rutte või „islamiseerimise“ vastane Wilders

Hollandis toimuvad kolmapäeval parlamendivalimised. Kunagi varem ei ole nii palju erakondi viimaste küsitluste järgi enne valimispäeva nii tihedas konkurentsis olnud. Rahvusringhäälingu NOS teisipäevaõhtusel erakonnajuhtide televäitlusel püüti veel arvukate otsust mitte teinud valijate hääli.

„Kui jutt käib tee näitamisest, vaadatakse minu otsa,“ ütles peaminister Mark Rutte debati ajal peaaegu lakooniliselt. See sobib täielikult kokku kampaaniaga, mida valitsev liberaalne erakond Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest (VVD) viimastel nädalatel teinud on. Ei mingeid eksperimente. Rõhutakse sellele, et riigimees Rutte suudab Hollandi nendest tormistest aegadest läbi juhtida. Ka teisipäeval kiirgas Ruttest peamiselt rahulikkust. Oma kogemustele toetudes sattus ta väitluses harva hätta, kirjutab De Volkskrant.

Rutte arvestab kaotusega, mida tähistatakse võiduna. Kohtade kaotus parlamendis on sisse arvestatud, kui vaid VVD-l neid kõige rohkem on. Rutte peab peaministriks jääma – selline oli VVD kampaania algus ja ots.

Rutte koalitsioonipartner, Tööpartei (PvdA) esimees Lodewijk Asscher võib peaministri residentsist ehk „Tornikesest“ (hollandi keeles Torentje) vaid unistada.

Asscher valmistus enne kampaaniat võitluseks Rutte ja parempopulistliku Vabaduspartei (PVV) juhi Geert Wildersiga, aga ta suutis alles teisipäeval viimases väitluses viimasega mõõgad ristata. Tegemist oli asepeaministri ühe kirglikuma ülesastumisega, mille käigus ta mõistis Wildersi hukka kui Hollandi lõhestaja ja nõrgestaja. „20 aastat parlamendi liige, 10 000 säutsu, null lahendust,“ ütles Asscher Wildersi kohta.

Wilders kasutas debatti salvavaks litaaniaks PvdA vastu, mis olevat heaoluriigi sisserände eest ohverdanud. „Te lasete pool maailma sisse,“ kuulutas Wilders, kes kutsus taas üles võitlusele „islamiseerimise“ vastu. „Kui me jääme kõrvale vaatama, pole meid varsti vaba läänemaailmana enam olemas,“ ütles Wilders.

Suur küsimus on, kas Wilders suutis sellega uuesti tõusule pöörata arvamusküsitluste langeva trendi. Kõik määrab see, kas Wildersi poolehoidjad lähevad valima või mitte. PVV ekstsentriline kampaania, sealhulgas tulised debatid ja teleesinemised, näivad olevat vähe kaasa aidanud erakonna toetajate innukusele. Et erakond on küsitluste järgi siiski endiselt suhteliselt kõrgel kohal, näitab De Volkskranti hinnangul, et paljud valijad ei näe Wildersile alternatiivi.

See ei kehti Sotsialistliku Partei (SP) liidri Emile Roemeri kohta, kes jätkas ka viimases väitluses teravat võitlust oma vasakpoolse rivaali PvdA-ga. Ta tõi taas esile rängad kärped tervishoius ja kutsus Asscherit üles VVD-d koalitsioonipartnerina välistama.

Nagu Roemeri puhul tundub ja liberaalse erakonna D66 juhi Alexander Pechtoldi puhul, et säilivuskuupäev on läbi, kirjutab De Volkskrant. Pechtold näitas end teisipäeval taas kogenud väitlejana. Ta surus Kristlik-Demokraatliku Üleskutse (CDA) juhi Sybrand Buma kaitsesse, väites, et CDA on viimastel aastatel kriisist väljumisele nulli võrra kaasa aidanud. Samas kaitses Pechtold rahulikult oma agendat lootuses, et suudab viimasel hetkel kõhklevaid valijaid enda poole meelitada.

D66 jaoks on küsimus, kas saadakse piisavalt hääli valitsuskoalitsiooni pääsemiseks. Vastasel juhul tuleb hakata kohe Pechtoldile järeltulijat otsima, kirjutab De Volkskrant.

CDA juht Buma oli debatil kindel ja kompromissitu parempoolsete juht. Viimastel nädalatel on ta ennast esitanud potentsiaalse alternatiivina Ruttele.