„Need on enamasti inimesed, kes peavad veel valima kahe või kolme partei vahel,“ ütles I&O Researchi uurija Peter Kanne ajalehele De Volkskrant.
Seega võib lõpptulemus viimase küsitlusega võrreldes märkimisväärselt erinev olla. Kogemus õpetab, et erinevus viimase küsitluse ja valimistulemuse vahel on Hollandis tavaliselt kõigi erakondade peale umbes 20 mandaati. Üks suuremaid äraarvamatusi on uurijate jaoks valimisaktiivsus.
„Seda, kas inimesed tõepoolest valimiskastide juurde ilmuvad, on veelgi raskem välja uurida kui nende valimiseelistust,“ ütles Kanne.
Erinevad Hollandi omavalitsused teatasid kolmapäeva hommikul suuremast osalusprotsendist kui eelmistel valimistel. Näiteks Enschedes oli kohaliku aja järgi kella 11-ks valimas käinud 20 protsenti valimisõiguslikest (viis aastat tagasi 16 protsenti). Rotterdamis oli kella 10-ks valimas käinud 13 protsenti valimisõiguslikest (eelmistel valimistel kümme protsenti).
„On veel vara öelda, kas valimisaktiivsus kokkuvõttes on päeva lõpuks suurem kui 2012. aastal. Valimisaktiivsus võib samuti viimaste küsitlustega võrreldes suuri nihkumisi läbi teha. Kui valimisaktiivsus on väiksem kui oodatud, on valima tulnud eelkõige truud valijad, kes alati hääletavad, ja see on hea näiteks CDA-le (Kristlik-Demokraatlik Üleskutse) ja PvdA-le (Tööpartei). Suure valimisaktiivsuse korral võib paremini kui oodatud skoorida PVV (Vabaduspartei),“ seletas Kanne.
Kuue küsitluste läbiviija andmete keskmise arvutava Peilingwijzeri teisipäevaste andmete järgi võidaks valimised liberaalne valitsuserakond Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest (VVD) umbes 26 kohaga ja järgneks parempopulistlik PVV umbes 21 kohaga. Konservatiivne CDA, liberaalne D66, vasakrohelised (GroenLinks) ja Sotsialistlik Partei (SP) saaksid kõik 15-20 kohta.
Küsitlused viidi aga teisipäeval läbi enne viimast teledebatti, mida Hollandis vaatas 3,3 miljonit inimest.
