Jaak Joala pärijatelt 400 000 eurot nõudev ärimees jättis kohtupinki ilmumata
Seni vähe avalikustatud kohtuvaidlus ärimehe Erni Käose ning Maire ning Janar Joala vahel hakkab lõpusirge eel end tasapidi avalikkusele paljastama. Põhiküsimus: miks ja kuidas ärimehel tekkis nõue Jaak Joala pärijatele, jäi täna selgusetuks - tunnistajapinki kutsutud ärimees ei ilmunud kohtusse.
Täna jäi loodetud lõpplahenduseta kohtuvaidlus Jaak Joala pärijatele Maire ja Janar Joalale esitatud hagi kohta, kuna hageja ise – ärimees Erni Käos – jättis kohtusse ilmumata. "See oli teadlik valik," pahandas Maire Joala kaitsja Kaido Ehasoo. Siiski ei takistanud see kohtul üle kuulamast ühte olulist tunnistajat - raamatupidajat Olga Kuznetsovat.
Avamaks tänaste kohtuvaidlusteni viinud sündmuste tausta, tuleb minna aastasse 1997, kui Tallinnas Pärnu maantee 106 asuvas korteriühistus asuti hoonele ehitama katusekorrust koos kaheksa uue korteriga. Uuendusmeelse korteriühistu tegevdirektoriks oli Maire Joala. Et ühistu omavahenditest ei piisanud ning ühistule pangas naljalt laenu ei anta, leidis Maire Joala projekti rahastajaks Erni Käose firma E.K. & Sidum. Maksegraafik lepiti kokku 15 aasta peale. Laenusumma täpne suurus pole teada, kuid on teada, et ehitustöödele asus odavaima pakkumise teinud AS Wiklar. 2000. aastal kirjutas Ärileht, et AS Wiklar küsis korterite ehituse eest neli miljonit krooni – raha maksti ühistu kaudu ja osa tasuti ka sularahas. Korterite müügiks tehti firma OÜ Konestone ning korterite müügi pealt saadava kasumi pidi saama kinnisvaraarendaja, majaelanikele lubati uut katust ja remonti – sealhulgas ka akende vahetamist.
Selgus, et Maire Joala võttis ka maja akende vahetamiseks Erni Käose firmalt 200 000 krooni laenu. Peale selle avastas toona majanduspolitsei nime kandnud asutus, et üks katusekorteritega seotud firma kandis Maire pangaarvele vähemalt 1,7 miljonit krooni. "Laenasin selle E. K. & Sidumilt korteri ostmiseks," kommenteeris Maire Joala toona ning lisas, et laenatud summa oli tegelikult palju suurem. Segadused korteriühistus tõid Maire Joalale toona kriminaalasja seoses volituste ületamisega. Avalikkusele pole seni selge, mis sellest nn 1,7 miljoni krooni juhtumist (mis muide oli ka politsei uurimise all) sai, kuid ärimees Erni Käosega tehtud tehingute tõttu jäi Joalatele igatahes võlg.
Raamatupidaja ei mõistnud, miks laenuleping allkirjastati
Täna saabusid Harju maakohtu Kentmanni kohtumajja Jaak Joala endine abikaasa Maire Joala koos esindajaga ning Jaak Joala pojalt Janar Joalalt kõik esindusõigused saanud vandeadvokaat Tõnu Tuulas. Vähemalt ühe osapoole lootus oli saada kohtuistungiga ühele poole, kuid ometi istus nende vastas kohtulaua taga vaid vandeadvokaat Nigul Saar, ärimees Erni Käose esindaja. Tunnistajapinki oodatud Erni Käos oli kaks päeva enne kohtuistungit teatanud, et viibib välismaal ning kohtusse kohale ei tule.
"Hageja töö spetsiifika ja piirkond ei luba nii operatiivselt tulla. Liigub mitme riigi vahel," selgitas Erni Käose esindaja vandeadvokaat Nigul Saar, tehes seejärel ettepanek kuulutada istung kinniseks. Nimelt on see küsimus ka varem päevakorras olnud ning vastaspool on siis soovinud Jaak Joala isiku ja tema lähedaste kaitseks, et istung ei oleks jälgitav meediale. Sel korral ei pidanud Maire ja Janar Joala esindajad seda vajalikuks ning nii alustati ainsa tunnistaja, Pärnu maantee 106 korteriühistu raamatupidaja Olga Kuznetsova ülekuulamisega.
Raamatupidamisega alates 1993. aastast töötanud sama valdkonna kõrgharidusega Olga Kuznetsova kasutas vene keele tõlgi abi. Kohtuniku meeldetuletusele rääkida vande all ainult tõtt ja mitte midagi juurde lisada ning kui ei mäleta, siis nii ka kohtunike öelda, vastas naine järjekindlate noogutustega. Enda sõnul oskab Olga eesti keeles lugeda, kuid paraku mitte väga hästi. "Mõnedest peensustest ei saa aru," lisas ta.
Raamatupidaja kinnitas, et korterid ehitati aastatel 1997-1998, investoriks ärimees Erni Käos ja tellijaks korteriühistu Pärnu maantee 106. Korteriühistus alates 1994, 1995 aastast töötanud Olga Kuznetsova kinnitas, et Maire Joala pöördus tema poole palvega, kuidas kajastada tehingut korteriühistu raamatupidamises. "Olen mitmeid kordi kohtunud Erni Käosega Jaak ja Maire Joala korteris," kinnitas Kuznetsova. Esimesel kohtumisel arutati ehitusideed ja projekti tellimust ning määrati selle hind. Kuznetsova sõnul oli Erni Käose poolt määratud maksimaalne summa ehitusprojekti finantseerimiseks ligi 6 miljonit krooni. Edasiste kohtumiste käigus valiti välja firmad, kellelt hinnapakkumisi saadi.
Kõige odavama pakkumise – esialgu ligikaudu 8 miljonit krooni katusekorterite ehitamise eest – tegi AS Wiklar. Siiski - nagu kinnitas ka Olga Kuznetsova - oli AS Wiklar ja korteriühistu Pärnu maantee 106 esialgne leping 4 miljoni krooni peale. Umbes 3 miljonit krooni pidi firmale laekuma Maire Joala arvelduskonto kaudu, osa rahast lubati tasuda sularahas. Raha liikus Maire Joala isiklikule arvelduskontole Erni Käosele kuulunud firma Soome arvelduskontolt. "Pärast seda, kui tööde teostamise aktid olid allkirjastatud, võttis Maire Joala pangast sularaha välja ja andis selle raha Wiklar esindajale," kirjeldas Olga Kuznetsova tõlgi vahendusel.
Kuidas kontrolliti sularaha tasumist? Nimelt oli Maire Joala koostanud tabeli, kus igal korral pärast ehitustööde etapi lõppemist ja sularahas tasumist sai Maire vastu allkirja. Seda kohtutoimiku leheküljel 60 asuvat tabelit näidati kohtus ka raamatupidajale ning ta noogutas: "Jah, see on dokument, millest räägiti." Raha saaja nime Olga Kuznetsova ei mäleta – asjast on möödas ligi 20 aastat -, kuid allkiri oli talle tuttav. "Mis puudutab allkirju, siis võin öelda, et need on samad allkirjad, mis olid kõikidel Wiklar dokumentidel," tunnistab raamatupidaja. Lisaks tunnistab Kuznetsova, et dokumendil ei ole kusagil nähtav raha üleandja isik.
Kortereid müünud firma vormistati Erni Käose nimele
Katusekorterite väljaehitamisel tuli need ka maha müüa. Vastavalt seadusele puudus korteriühistul see õigus ning nii asutati osaühing Konestone, kellele korterid üle anti. Sellega oli korteriühistu andnud üle nii korterid kui ka kohustused Erni Käose firma ees. Olga Kuznetsova tegeles ühe aasta ka OÜ Konestone raamatupidamisega. Enda sõnul ei mäleta Kuznetsova, kes oli korterite üleandmise hetkel Konestone OÜ omanikuks. Siiski mäletab ta selgelt, et aasta pärast korterite üleandmist oli Konestone OÜ firma vormistatud Erni Käose nimele.
Õhku jäi küsimus, kelle vahel siis sõlmiti laenuleping. "1997. maikuu laenulepingu E. K. & Sidum ja Jaak Joala vahel ei ole minu teada sõlmitud. Seda laenulepingut nägin aastatel 1999-2000," meenutas raamatupidaja, lisades, et sai lepingut lugeda, kuid selle sisu ta ei mäleta. Juhtunut mäletab Olga Kuznetsova vaid seetõttu, et samal ajal oli Maire Joalal pooleli kriminaalmenetlus seoses volituste ületamisega. "Mäletan, et mul oli küsimus Mairele, miks ta sellise lepingu sõlmis," märkis ta. Olga Kuznetsova sõnul selgitas Maire Joala talle, et laenuleping oli sõlmitud seoses kriminaalasja algatamisega: rahad olid laekunud ning tolliamet võinuks järeldada, et seetõttu oli saadud tulu.
Rohkem tunnistusi kohtuistungil ei kuulatud, kuna peamine tunnistaja – hageja Erni Käos – jättis kohtusse ilmumata. "See on teie asi hageda, meie asi on siia tulla," avaldas nördimust Maire Joala kaitsja vandeadvokaat Kaido Ehasoo, toonitades, et kohtuasja mõlemad pooled olid kohtumise kooskõlastanud kolm kuud tagasi.
Erni Käose esindaja Nigul Saar vabandas kliendi eest, lisades, et Erni Käos elab ja töötab Venemaal, kuigi on sisse kirjutatud Eestis, ning tema töökohustused ei võimaldanud tal kohtusse saabuda. "Kui hageja oleks öelnud, et ta on kosmonaut, oleks ma seda aktsepteerinud," ironiseeris Kaido Ehasoo vastuseks, lisades: "Mulle tundub see "pähe sülitamisena". Kaks päeva enne istungit ütleb hageja, et ei tule kohale." Maire Joala esindaja nägi siin ka võimalust vastaspoole salvamiseks ja kostjana juhtunust enda versiooni esitamiseks: "Hageja on vaadanud protsessi materjali ja talle tundub, et siia pole põhjust tulla. Ega valetamine ja hämamine ei ole üldjuhul inimesele kerge toiming ja ta on valinud istungile mitte tulemise."
Istungil selgus, et Erni Käos on esitanud enam kui 400 000 euro suuruse hagi. "Ja siis leiab, et tal on tähtsamat teha, kui tulla oma üle 400 000 eurost hagi siin kaitsma," lisas Maire Joala esindaja Kaido Ehasoo.
Kohus nõustus Joalate esindajatega selles, et Erni Käose käitumine ei ole austav kohtu ja vastaspoole osas. "Kui meil on järgmisel istungil samamoodi, siis kohus kaalub sanktsiooni kohaldamist. Teil on endal taotlus vande all ülekuulamiseks ja te ei saa seda," ähvardas kohtunik Piret Mõistlik. Nüüd jääb üle vaid kooskõlastada uus istungipäev, et kuulata ära kohtuasja olulisimad pooled.
