Rootsi välisminister: me ei saa olla, nagu Venemaad ei oleks olemas
Rootsi välisminister Margot Wallström kohtus veebruari lõpus pärast „külmaperioodi“ taas Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga. Suhted jahenesid pärast Krimmi annekteerimist, Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamist ja Ukraina sõja algust. Wallström rääkis kohtumisest Soome ajalehele Helsingin Sanomat.
„Minu arvates läks see nii, nagu oli kavandatud. Ma usun, et mõlema arvates. See ei olnud mingil viisil ebasõbralik, vaid tegemist oli mõlemapoolse lugupidamisega,“ rääkis Wallström visiidi kohta.
Kohtumist jälgiti Rootsis hoolikalt, sest eelmine kohtumine Šveitsis Baselis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kokkusaamisega seoses 2014. aastal oli Rootsi meedia allikate teatel üsna jahe.
Helsingin Sanomat küsis Wallströmilt, miks on vaja taas Venemaaga suhteid soojendada.
„On tähtis saavutada mõlemapoolne lugupidamine. See oli võimalus kinnitada oma põhimõtteid, mis puudutab EL-i Venemaa-kurssi, sanktsioone ja muud, aga öelda samas, et me peame suutma omavahel rääkida, olukord on võimatu sellisena, nagu see on olnud,“ vastas Wallström.
Wallström rõhutas, et Rootsi poliitiline kurss Venemaa suhtes ei ole suhtlemise avamisest hoolimata muutunud, sest muutust asjaoludes ei ole nähtud: Minski kokkuleppeid tuleb austada ja EL-i sanktsioonid peavad olema jõus nii kaua, kuni Krimm on annekteeritud. Samas tuleb siiski hoolt kanda selle eest, et pika ajaperioodi jooksul oleks Rootsil ja Venemaal suhted kahepoolsete asjade ajamiseks.
„Me ei saa olla, nagu Venemaad ei oleks olemas,“ ütles Wallström.
Kui Wallströmilt küsiti, kas üldine kurss on Rootsis olnud liiga karm, mõeldes suhete teravnemisele, vastas ta eitavalt. Diplomaatilisi suhteid on pidevalt säilitatud. Diskussioon on viimastel aastatel siiski käinud suuresti meedia kaudu, mis ei ole ideaalne.
„Minu arvates on parem, et saame rääkida otse ja vahendada nii kriitikat kui ka üritada selgitada probleeme, mida meil võib olla,“ ütles Wallström.
Wallström rõhutas, et suhtlemine on oluline pika ajaperioodi vältel, sest Venemaa on ja jääb naabrusse. Koostööd võidakse teha näiteks Arktika Nõukogus ja Barentsi mere küsimustes.
Mis puudutab Rootsi ja Venemaa suhteid, siis Wallström tõstis esile ka Venemaa infomõjutamise ja kübertegevuse, mille üle ta mures on.
„Liikvel on palju propagandat ja paikapidamatuid kirjeldusi selle kohta, mis Rootsis toimub,“ ütles Wallström.
