"Me tegime põhiseaduskomisjoniga põhimõttelise otsuse, mille kohaselt läheme seadust muutma," rääkis komisjoni esimees Ken-Marti Vaher (IRL) istungi järel Delfile. "Lahendus oleks selge ja lihtne - Vabariigi president on oma ametiülesandeid täitmas 365 päeva aastas."

Ta jätkas, et puhkus kui selline kaotatakse seega ära. "Miks selline lahendus võiks olla mõistlik? Eelkõige selle tõttu, et ei ole võimalik, et Vabariigi president näiteks erakorraliste juhtumite ilmnemisel teatab, et vabandust, ma ei saa presidendi ülesandeid täita, ma olen puhkusel," märkis ta ja toonitas, et president peab olema võimeline oma ülesandeid täitma kogu aeg.

Meenutuseks olgu öeldud, et teoorias peaks praeguse seadusandluse kohaselt presidenti asendama riigikogu esimees, ent seaduselünkade tõttu on see praktiliselt mitterakendatav võimalus. Siiani pole ükski taasiseseisvunud Eesti neljast riigipeast puhkusel viibinud. Näiteks Toomas Hendrik Ilves sai 175 kalendripäeva jagu kasutamata jäänud puhkuse eest 31 195,62 eurot hüvitist. Loomulikult leidis see palju vastakat tagasisidet, Vaher selgitas, et nüüd taoline olukord kaobki.

Samas, näiteks Kersti Kaljulaidi puhul on juba näide võtta, et ta viibis Vabariigi aastapäeva järel koos perega nädalakese Prantsusmaal puhkusel. Tegu oli nii-nimetatud mitteametliku puhkusega ehk ta puhkas tööajal.

Vaher selgitab, et paljudes maailma riikide - näiteks ka Soomes - pole riigipeal ametlikku puhkust. Ta sõnas, et presidendid määravad sel juhul ise tööaja. Ta ütles, et president võib ikkagi vahepeal puhata, aga olla valmis reageerimiseks - tänapäevane tehnoloogia võimaldab kohustuste täitmist kõikjal.

Vaher lisas, et peagi algatatakse seaduseelnõu vajalike muudatuste jaoks. Põhiseaduse kallale ei minda, küll aga tuleb muuta presidendi ametihüve seadust ja töökorra seadust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena