Suri Põhja-Iirimaa endisest IRA-lasest rahusõlmija Martin McGuinness
66-aastaselt suri Põhja-Iirimaa võtmetähtsusega kaadritagune rahuläbirääkija Martin McGuinness, kes lahkus halva tervise ja tüli tõttu unionistidega poliitikast jaanuaris, teatas iiri rahvuslaste erakond Sinn Féin.
Enne rahuprotsessiga liitumist oli McGuinness Iiri Vabariikliku Armee (IRA) välikomandör viimase verise kampaania ajal Briti võimu vastu, vahendab AFP.
1998. aastal aitas Sinn Féini väljapaistev liige aga sõlmida suure reede kokkulepet võimu jagamiseks endise verivaenlase Demokraatliku Unionistliku Parteiga (DUP).
Halastamatu IRA võitlejana kirjeldatud mehest sai riigimees, kes kohtus peaministrite ja presidentide ning kuninganna Elizabeth II-ga.
McGuinness sündis 1950. aastal Põhja-Iirimaal Londonderrys ja osales teismelisena kodanikuõiguste liikumises.
Sinn Féini sotsialistide, nüüd peamise katoliikliku vabariikliku parteiga ühines McGuinness 1970. aastal.
McGuinnessist sai IRA liige ning 1972. aasta 30. jaanuari „verise pühapäeva“ ajaks oli temast saanud Londonderrys IRA tähtsuselt teine mees. Briti sõdur lasi sel päeval maha 13 relvastamata meeleavaldajat.
Kuigi McGuinness pääses kinnipidamisest Briti võimude poolt Põhja-Iirimaal, pandi ta 1973. aastal vangi Iiri Vabariigis, kui tema autost leiti 113 kilogrammi lõhkeainet ja ligi 5000 padrunit laskemoona.
Kohtus, kus talle määrati kuuekuuline vangistus, kuulutas McGuinness uhkelt, et on IRA liige ja ütles: „Me oleme võidelnud oma inimeste tapmise vastu. Ma olen Óglaigh na hÉireann’i (Iirimaa sõdurid) liige ja selle üle väga, väga uhke.“
McGuinness läks poliitikasse suhteliselt vara ning temast sai üks viiest Sinn Féini liikmest, kes valiti 1982. aastal lühiajaliselt eksisteerinud Põhja-Iirimaa assamblee liikmeks.
McGuinness osales salajastel läbirääkimistel Briti võimudega aastatel 1990-1993 ning pärast IRA relvarahu sai temast Sinn Féini pealäbirääkija kõnelustel, mis viisid suure reede rahuleppeni.
Kui 2007. aastal moodustati võimu jagamise valitsus, sai McGuinnessist esimese ministri asetäitja, kes tegi lähedast koostööd esimese ministri, käremeelse protestandist jutlustaja Ian Paisleyga, kes juhtis vankumatult Briti-meelset DUP-d.
Kaks meest üllatasid paljusid soojade suhetega ning McGuinnessil olid head töösuhted ka Paisley järglase Peter Robinsoniga.
Robinsoni järglase Arlene Fosteriga McGuinness enam läbi ei saanud ja osaliselt see viis tema tagasiastumiseni jaanuaris.
Sinn Féin keeldus tüli tõttu DUP-ga McGuinnessile järglast nimetamast, mis kutsus esile kohalikud valimised, kus Sinn Féini saatis DUP vastu suur edu ja kahe partei vahel valitseb nüüd patiseis, mis tähendab, et Briti valitsus võib kehtestada Põhja-Iirimaa üle Londonist otsevalitsemise.
