UURING: Enamik Eesti kodanikke ei pea samasooliste seksuaalsuhteid õigustatuks
„Kuigi Olev Remsu kirjutas 24. märtsil Postimehes, et me täpselt ei tea, kuidas ühiskond suhtub homoseksuaalsusesse, siis reaalsuses on inimeste vaateid selles küsimuses kaardistatud küll,“ ütles ühiskonnauuringute instituudi analüütik Art Johanson.
Selle aasta jaanuaris paluti inimesel vastata skaalal 1-10, kas seksuaalsuhted omasoolistega pole mitte kunagi õigustatud, on alati õigustatud või jääb tõde kuhugi vahepeale. Uuringust selgus, et koguni 58% inimestest valis skaalal punkti 1, kelle meelest seksuaalsuhteid omasoolistega ei ole mitte kunagi õigustatud.
Seksuaalsuhteid omasoolistega pigem mitte õigustatuks peab kokku 71% vastanutest, kes paigutavad end skaalal punktidele 1-4. Pigem või täiesti õigustatuks peab antud nähtust aga 17% vastanutest, kes paigutavad end skaalal punktidele 6-10.
Aasta varem läbi viidud esimeses ühiskonnauuringute instituudi poolt tellitud väärtushinnangute uuringus paluti sarnaselt hinnata homoseksuaalsust kui nähtust ning siis selgus, et 53% inimestest on seisukohal, et homoseksuaalsus ei ole mitte kunagi õigustatud. „Need andmed näitavad, et ühiskonna suhtumine homoseksuaalsetesse suhetesse on selgelt negatiivne,“ ütles Johanson.
Homoseksuaale ei sooviks endale naabriks 38% vastajatest, aasta varem arvas sama 39%. Seega homoseksuaalsust ei peeta küll õigeks, kuid suurem osa inimesi talub omasoolisi inimesi enda kõrval.
Uuringu viis läbi 2017. aasta jaanuaris Turu-uuringute AS ning kokku vastas silmast-silma intervjuudes küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.
LGBT ühing: küsitav on küsimustikus esinev mõiste “õigustatud”
Eesti LGBT ühingu kommunikatsioonijuht Brigitta Davidjants märkis, et Turu-uuringute AS-i omnibus-uuringus osalenud ühiskonnauuringute instituudi küsimus ei käsitle samast soost inimeste suhteid või kooselusid, vaid seksuaalsuhteid omasoolistega. "Küsitav on ka küsimustikus esinev mõiste "õigustatud", mis jääb uuringu kontekstis häguseks ja arusaamatuks. Seega on taoline küsimusepüstitus ja terminoloogia kasutamine selgelt suunav, eesmärgiga saavutada endale "sobivaid" vastuseid."
LGBT ühing soovitab tutvuda ka teiste temaatiliste uuringutega, mis annavad teisi tulemusi, näiteks inimõiguste keskuse uuringuga 2014. aastal: "Suurim muutus toimus suhtumises samasooliste kooselu registreerimise võimaluse osas: kahe aastaga vähenes toetus sellele kuus protsenti (46-lt 40 protsendile). Eriti vähenes toetus vene keelt kõnelevate vastanute hulgas. Surve hoiakute halvenemiseks tuleb arvatavasti Venemaa meedias levivast homofoobsest propagandast, mis selle jälgijaid mõjutab. Samas leiab 64 protsenti Eesti elanikest, et geid ja lesbid peavad olema diskrimineerimise eest seadusega kaitstud ka väljaspool töövaldkonda – vastu on sellele vaid 26 protsenti. Arvudest võib järeldada, et inimesed on kooseluseaduse vastu pigem just siis, kui nad ei tea selle tegelikku sisu," sedastati uuringus.
