Advokatuuri liikmete arv tõusis 1000ni
Eesti Advokatuuri esimehe Hannes Vallikivi sõnul ei ole advokaatide arvu kasv eesmärk omaette, kuid nõudlus kvaliteetse õigusabi järele ja tihenev regulatsioonide võrgustik, on toonud kaasa advokaatide arvu kolmekordistumise viimase kahekümne aasta jooksul. Advokatuuri liikmete arvu kasv on toonud kaasa advokaatide tunnihinna languse, mis omakorda peaks muutma õigusteenuse ühiskonnas kättesaadavamaks.
“Advokatuuri liikmete arv on viimase 20 aasta jooksul kasvanud 3 korda,” sõnas Eesti Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi. “Koos advokaatide arvu kasvu ning tehnoloogia arenguga muutub õigusteenus järjest paremini kättesaadavaks, mis on ühiskonna tasakaalu seisukohast väga oluline. Peame mõistma, et õigustülid, mis ei lahendu kohtusaalis, kanaliseeruvad ühiskonnas mujale ja sagedamini ebameeldivamal kujul.”
Advokaadiks saamiseks peab olema omandatud õigusteaduste magistrikraad, praktiseerimisvõimalus mõne vandeadvokaadi käe all ning tuleb sooritada advokaadieksam, milles läbisaanute protsent on täna vahemikus 40-60%.
“Oleme kogu aeg tegutsenud vabal turul, ainsa eelisena teiste magistrikraadiga juristide ees omanud Riigikohtusse pöördumise õigust. Sellele vaatamata ja kindlasti tänu meie kutse heale mainele on ligi 90% ametlikust õigusteenuse turust advokaatide käes,” lisas Vallikivi.
Eesti Advokatuur on Euroopas liikmete arvu järgi üks väiksemaid, näiteks nii Soomes kui ka Leedus on liikmete arv üle 2000. Sama arv elaniku kohta on Eestis ELi võrduses keskmisest kõrgem. Riikide võrdlusstatistikat saab vaadata siit.
Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks.
