"FOORUMI" BLOGI: Tartu ülikooli rektorikandidaatide vahel läks tuliseks vaidluseks. "On viga, kui rektor ei tea, millised üliõpilased ülikoolis on."
"Foorumi" stuudios väitlesid rektorikandidaadid Volli Kalm ja Margit Sutrop, oma arvamuse lisasid endine rektor Alar Karis ja tudengite esindaja Martin Noorkõiv.
Tunniajase saate jooksul peatuti mitmel olulisel teemal, mis omakorda tekitasid kandidaatide vahel tulise debati. Näiteks rõhutas Margit Sutrop tulevase rektori sidet reaalse õppetööga ülikoolis. "On viga, kui rektor ei tea, millised üliõpilased ülikoolis on," sõnas ta praeguse rektori suunas. Seda põhjusel, et võrreldes 10 aasta taguse ajaga on täna ülikoolis palju tudengeid, kes vajavad individuaalsemat lähenemist ning neid tuleb veenda, et nad ülikoolis õpinguid jätkaks.
Lisaks olid teemadeks tudengite arvu vähenemine ja õppekavade täitmine, õppejõudude ja tudengite nõudlikkus, õppejõudude motivatsioon ning eri teaduskondade ja erialade suurem koostöö - eesmärgiks anda laiapõhjalisem ja integreeritum haridus. Lisaks arutleti, kuidas ülikooli lõpetanud tudeng tööturul hakkama saab ning missugused on tööturu ootused ülikooli lõpetanud tudengitele.
Kui ülikoolidiplomiga kaasnev võimalik lisatasu on tudengile ainus motivaator, et omandada näiteks magistrikraad, on inimeste mõtteviisis midagi valesti, leidis praegune rektor Volli Kalm. Samas leidis ta, et kõrgetes positsioonides võiks olla rohkem doktorikraadiga inimesi, kuid lisas, et inimese tegelikke teadmisi ja oskusi ei saa peita ei kraadi ette ega kraadi taha.
Tudengite esindaja Martin Noorkõiv tõi välja, et märksa enam on tudengid nõus näiteks laenu võtma välismaal õppimiseks, kui Tartu ülikoolis hariduse omandamiseks. See oli tudengite esindaja koputus ülikooli südametunnistusele kvaliteetse hariduse andmise osas. Lisaks tõstatus oluline teema ülikooli kui demokraatia arendaja rollist. "Kuidas saame harida õpilasi ja tudengeid nii, et meie demokraatia ei laguneks? See ei ole küsimus, mida saame laenata mujalt - see on probleem, mille eest kõik seisavad praegu. Ülikool võiks olla osaliselt see väljamõtleja," sõnas Noorkõiv.
Margit Sutrop ütles vastuseks, et demokraatia tähendab eelkõige kriitiliselt mõtlevaid kodanikke. Paraku on täna üha süvenevaks nähtuseks see, et on inimesi, kes ei tahagi enam kriitiliselt mõelda: faktid mängivad üha väiksemat rolli kui irratsionaalsus ja emotsioonid ning toimub teadlaste halvustamine ja ekspertide tõrjumine, märkis Sutrop.
