PÄEV TARTU ÜLIKOOLI REKTORI VALIMISTENI: Kas alma mater saab esimese naisrektori?

Homme valitakse Tartu ülikooli (TÜ) rektor järgmiseks viieks aastaks. Kandidaadid on praegune rektor, TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ning TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutrop.

Loodus- ja täppisteaduste valdkond esitas veebruari alguses rektori kandidaatideks nii Margit Sutropi kui ka Volli Kalmu. Sutropi kandidatuuri toetasid ka sotsiaalteaduste valdkond ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. Kalmu kandidatuuri toetas meditsiiniteaduste valdkond.

Sel korral on valimisprotsess alates kandidaatide esitamisest kuni homsete valimisteni olnud kompaktsem ja kontsentreeritum kui varasematel kordadel, kuna valimisperioodi pikkus ajalises mõttes on olnud lühem. "Ühest küljest on see tähendanud nii kandidaatidele kui ka ülikooliperele pingelist aega. Teisalt on aga suunanud inimesi vaatlema asju laiemalt, asetades isiklikud küsimused suuremasse, ülikooli kui terviku konteksti," võttis valimiskomisjoni esimees Priit Kaasik perioodi kokku.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. juulil 2017. aastal.

Kuidas valitakse rektorit?

Tartu ülikoolile valib rektori 250-liikmeline valimiskogu, kuhu kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas.

Kas on võimalik, et rektor jääb valimata?

Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest. Valituks osutub kandidaat, kes kogub üle poole valimiskogu häältest. Kui rektor ei osutu valituks, pikeneb ametis oleva rektori ametiaeg ühe aasta võrra. Kui rektor ei osutu valituks ja valimiste ajal on rektori ametikoht täitmata, määrab senat rektori kohusetäitja kuni üheks aastaks.

Kes on praegused kandidaadid?

Rektor Volli Kalm on Tartu ülikooli rektorina juhtinud alates 1. juulist 2012. Professor Margit Sutrop on TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ja eetikakeskuse juhataja.

Margit Sutrop on valimisprogrammis rõhutanud riigi tasandil toimuvatele aruteludele:

- Kas Eesti riik peab oluliseks, et Eesti ülikoolid annavad kvaliteetset ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist kõrgharidust? Kas Eesti riik peab oluliseks, et Eesti teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline? Kui jah, siis ta peab olema valmis maksma selle eest õiglast hinda.

- Kuidas Eesti riik toetab tippteadust ja doktoriõpet (ka pärast tippkeskuste meetme lõppemist 2022)?

- Kuidas tagada, et konkurentsipõhise rahastamise juures ei jääks Eestile olulised teadusalad arendamata?

- Kuidas tagada, et Euroopa Liidu struktuurifondide rahadega üles ehitatud teaduse infrastruktuur oleks jätkusuutlik (ka pärast Euroopa abirahade lõppemist 2022)?

- Kuidas tagada, et riigihangete kaudu rakendusuuringute, teenuste ja täiendusõppe rahastamisel oleks valiku aluseks parim võimalik kompetents, mitte madalaim hinnapakkumine?

- Milline peaks olema tasakaal rahvusliku ja rahvusvahelise õppe vahel? Kas ingliskeelsed õppekavad peaksid tekkima eestikeelsete kõrvale või asemele?

- Kas nii väike riik nagu Eesti (arvestades olemasolevaid rahalisi ressursse, potentsiaalsete õppurite hulka ja pädevate õppejõudude arvu) saab endale lubada, et ühte ja sama eriala õpetatakse korraga mitmes kõrgkoolis? Kui ei, siis kuidas vähendada dubleerimist ja suurendada koostööd kõrgkoolide vahel?

- Mis on Bologna protsessi järelmid? Kas kolme-aastase kõrgharidusega tööturule suunduvad lõpetajad vastavad tänase tööturu vajadustele? Kuidas teha magistriõpe kutsuvamaks? Kas valdavalt kasutusel olev 3+2 õpingute mudel on mõistlik valik? Kas peaksime selle juurde jääma või tuleks proovida 4+1 ja muid variante?

- Kuidas suurendada huvi doktoriõppe vastu ja muuta seda tõhusamaks? Kuidas tagada doktorantidele piisav sissetulek, mis võimaldaks täiskoormusega doktoriõpinguid (doktoranditoetust kahekordistati 2005. aastal ning 2015. aastal tõsteti toetust 383 eurolt 422 eurole)? Kas riik saaks näidata eeskuju ja seada avaliku sektori olulistesse ametitesse valimise tingimuseks doktorikraadi olemasolu?

- Milline mõju on olnud tasuta kõrgharidusele üleminekul (erinevatele erialadele, tudengitele, elukestvale õppele)? Kas teatud õppe vormides poleks mõistlik loobuda tasuta õppest? Kuidas motiveerida ülikoole tegelema täiendõppe, ümberõppe ja avatud ülikooli vormis tasemeõppega?

- Kuidas tagada, et kõigil tudengitel oleksid piisavad sotsiaalsed garantiid, et pere majanduslikust olukorrast sõltumata oleks neil võimalik õppimisele pühenduda?

Loe kogu valimisprogrammi SIIT.

Volli Kalm on valimisprogrammi alguses välja toonud senised edusammud. Ülikooli akadeemilist kogukonda kaasates lubab ta tegutseda rektorina järgmiste eesmärkide saavutamise nimel:

• töötame välja ja rakendame uue, paindliku akadeemilise karjäärimudeli, mis väärtustab võrdselt õppe- ja teadustööd ning muud ühiskonna teenimist, lihtsustab noorte sisenemist akadeemilisse ellu, toetab töötajate kindlustunnet ning võimaldab edutamist järgmisele akadeemilisele ametikohale;

• rakendame karjäärimudeliga seotud palgapoliitika, mis hindab edukat akadeemilist tööd motiveeriva palgatõusuga, tagab stabiilselt rahastatud töökoha, toetab juhtivate akadeemiliste ametikohtade üleandmist pensioniea saabudes ja väärikat emeriteerumist;

• viime nominaalõppeajal täiskoormusega doktoritööle pühendunud doktorandi kuusissetuleku Eesti keskmise palgani;

• vähendame ülikoolis projektipõhist rahastamist ja uuendame ülikooli arengufondi kasutamise põhimõtteid, suuname teaduse baasfinantseerimise vahendid akadeemiliste üksuste ja ametikohtade püsirahastuse suurendamiseks;

• jätkame õppekavade uuendamist rõhuga kvaliteedil ja nüüdisaegsel õpikäsitusel, suurendame õppija vastutust ja valikuvabadust ning laiendame osakoormusega õppe võimalusi;

• tähistame väärikalt rahvusülikooli ja sellega kogu eestikeelse ülikoolihariduse 100. tegutsemisaastat, kindlustame eesti keele valdavuse kõigi õppekavagruppide õppes, leppides kokku rahvusvahelistumise optimaalse taseme (20–25% välisüliõpilasi, välistöötajaid ja võõrkeelseid õppekavu);

• tagame kõigile ülikoolipere liikmeile toe ja nõustamise nende eesmärkide saavutamisel ja probleemide lahendamisel, õpime ebaväärika või ebavõrdse kohtlemise juhtumite kogemustest ning muudame akadeemilised head tavad ja võrdse kohtlemise põhimõtted töötajate ametijuhendi lahutamatuks osaks;

• töötame välja ja rakendame ülikooliõppe baasmooduli, mis sisaldab õpi- ja väljendusoskuse, juhtimise- ja ettevõtluse koolitust;

• kaasame ettevõtjad ettevõtlusõppe arendamisse ja läbiviimisse;

• toetame kõrgetasemelist teadustööd, kasutame tippülikoolidest partnerite (GUILD, LERU) akadeemilist võimekust meie juhtide ja töötajate koolituseks ning teadus- ja õppetöiste ühisprojektide ellukutsumiseks;

• väärtustame tugiüksuste panust ülikooli toimimisse, arendame ülikoolile vajalikke ja põhitegevustes abistavaid tehnoloogilisi tugiteenuseid (ÕIS2, e-valimised ja -arved, DHIS, ettevõtlusplatvorm Adapter jt) ning tõhustame teadustööle suunatud tugiteenuseid teadusprojektide valimisel, rahastuse taotlemisel ja projektide haldamisel, pingutame kvaliteetsema kommunikatsioonitegevuse nimel;

• korraldame ülikooli ühiskonnamõju ja riiklike otsustusprotsesside teaduspõhisuse suurendamiseks regulaarselt toimuvaid temaatilisi, Eestile oluliste probleemide lahendamisele suunatud (rektori)seminare ning ülikooli arengupäevi;

• koostame ja rakendame ülikooli keskkonnaprogrammi, võttes kasutusele keskkonnasõbralikud ja „targad“ tehnilised lahendused inspireeriva töökeskkonna kujundamiseks.

Loe kogu valimisprogrammi SIIT.