DELFI VIDEO: Volli Kalm rektoriametisse tagasivalimisest: parim kandidaat võitis. See on alati nii
Täna teiseks ametiajaks Tartu ülikooli rektoriks valitud Volli Kalm ütles Delfile, et tema võitis seepärast, et oli parim kandidaat.
Kalm rõhutas pärast rektorivalimiste võitmist, et tal tuleb esmalt lõpetada esimene ametiaeg, ja alles 1. juulil saab ta alustada teisega. Küll aga saab öelda, et Kalm võitis sisuliselt usaldushääletuse, kuivõrd 210 hääletanust andis talle oma hääle ametis jätkamiseks 147. Protestihääle ehk tühja sedeli heitis hääletuskasti 61 valimiskogu liiget.
Uurisime professor Kalmult, millised muudatused tal uuel ametiajal plaanis on. Kalm rõhutas seepeale, et ülikool ei ole viieaastane projekt, kus iga viie aasta tagant midagi kapitaalselt ümber tehakse. „On terve hulk stabiilseid asju, mis ülikoolides on olnud üle 900 aasta. Teadus ja õpe – need jäävad. Mis muutuma hakkab, on nende viimase aja põhimõtteliste otsuste elluviimine, nagu uus põhikiri, see tuleb sisse elada, suurem teadus- ja õppekoostöö erinevate valdkondade vahel, mis tähendab rohkem multidistsiplinaarseid õppekavu ja teadusteemasid,“ rääkis Kalm.
Samuti võetakse tema sõnul hiljemalt suveks vastu uued akadeemiliste ametikohtade ametijuhendid, mis hakkavad Kalmu kinnitusel rohkem arvestama ülikooli töötajate ühiskonna teenimist. „Seda osa ühiskonna teenimisest, mis jääb teadusest ja õppest kõrvale,“ lausus ta. Plaanis on ka näiteks uus karjäärimudel, mis peab võimaldama ülikooli sees edutamist akadeemilises karjääris, aga samal ajal tagama, et olulised ametikohad saaks täita konkursiga.
Rektoraat läheb osaliselt uuendamisele
Kui Kalmu konkurent professor Margit Sutrop rõhutas, et loodetavasti muutub Tartu ülikool järgmise viie aasta jooksul kaasavamaks, siis Kalm tõi vastukaaluks välja, et just tema rektoraadi ajal on dekaanid saanud esimest korda ülikooli ajaloos rektoraadi koosseisu osaks. Uue põhikirja toel kadus ära üks juhtimise kiht. „Tegelikult võin ma väga rahuliku südametunnistusega öelda, et juhtimine on läinud lähemale akadeemilistele üksustele, nende juhtidele,“ toonitas Kalm.
Teisalt nentis ta, et Tartu ülikool on suur organisatsioon – selles on 3400 töötajat. „Alati saab öelda, et on võimalik rohkem inimestega rääkida, rohkem nende arvamusi ära kuulata, aga samamoodi tuleb aktsepteerida seda, et ühel hetkel tuleb otsustada. Ja otsustega ei saa väga kaua venitada,“ rõhutas Kalm. Rektoraat läheb Kalmu sõnul osaliselt uuendamisele. „Peame vaatama üle rollijaotuse, vastutusvaldkonnad,“ sõnas Kalm ja lisas, et hakatakse otsima uut kantslerit.
Üliõpilasi tuleb ennekõike õppima õpetada
Üliõpilastest rääkides ütles Kalm, et ennekõike tuleb mõelda sellele, kuidas neid enesearendamises maksimaalselt toetada ehk kuidas neid õppima õpetada. „Ma olen ka varem debattides öelnud, et tänased üliõpilased 40-50 aasta pärast töötavad veel – kui siis üldse pensioni on, tõenäoliselt töötavad elu lõpuni – ja seda, mida on 40-50 aasta pärast vaja, seda me ei oska neile õpetada. Küll aga me saame anda neile õppimise põhialused ja erialalähedased ametioskused,“ selgitas Kalm ja lisas, et õppimisoskused ja harjumus elus pidevalt edasi õppida on see, mida üliõpilased mõneaastase perioodi jooksul vajavad, mil nad ülikoolis on.
Kalm kiitis ka valimisdebattide perioodi, öeldes, et see andis väga hea kogemuse. „See oli väga intensiivne periood. Kuu-poolteist väga paljude inimestega rääkimist, väga erinevate seisukohtade ärakuulamist,“ meenutas Kalm ja võrdles valimiseelset perioodi mõne aasta taguse põhikirja koostamise ja uue arengukava paika panemisega. Debatt oli Kalmu sõnul kui inventuur sellest, mis on tehtud, kuhu soovitakse liikuda, mida võiks paremini teha ja mis on hästi.
