Alates finants- ja võlakriisi puhkemisest on pea kõik Euroopa riigijuhid ja EL-i liidrid olnud suure surve all. Halvenevate majandusolude tõttu hääletasid inimesed seniste parteide vastu, kaitserefleksina süüdistasid poliitikud hädade kohaletoomises EL-i ja, kus sai, ühisraha eurot.
Rändekriisi plahvatus puhus omakorda hõõguvad söed päris lõketeks ja igasugused äärmuslased asusid päris ohtlikult piirama traditsioonilisi võimuerakondi. Kaitserefleksina asusid äärmuslastelt „peavoolu“ parteide sildi külge saanud poliitikud vabandama ja oma naha päästmiseks äärepoliitikaid kopeerima.
Brexit, mis eile Brüsselis Suurbritannia peaministri poolt ametliktl käivitati, näis esialgu osutavat, et EL-i ei oota enam midagi head ja populistide pakutav maailmanägemus ongi rahva seas võidukas.
Kuid huvitaval kombel näib, et liiga palju liiga valusaid hoope, on järsku Euroopa eliidi hulgas elu kihama löönud ja populistide loodetud ning Brexiti näol taotletud Euroopa huku asemel põhjustanud hoopis vastupidise kursi võtmise.
EPP ridadesse kuulub enamus EL-i riikide riigi- ja valitsusjuhte, koalitsioone, kus on konservatiivides osa, on veel rohkem. Sellest kevadest valitseb EPP täiesti suveräänselt ka EL-i institutsioone – Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Euroopa Parlamendi liider Antonio Tajani kuuluvad kõik EPP paremkonservatiivide ridaesse.
Veel mõni kuu tagasi poleks suur osa selliset kõige traditsioonisemate erakondade esindajaid julgenud rääkida, kuidas rohkem üle-Euroopalisi lahendusi on nii mõneski vallas hea lahendus. Euroopa polnud populaarne ja seetõttu lubati pigem Brüsselist otsustamiseks asju koju tuua. Ei enam, nüüd ei jõua ära kuulata, kuidas tahetakse olla Euroopa integratsiooni südames.
Soome valitsusliitu kuuluva Kokoomuse juht ja rahandusminister Petteri Orpo kuulutas, et „kes tahavad rohkem koostööd teha, need peavad saama edasi minna,“ ja lisas, et Soomet huvitab eelkõige kaitsekoostöö arendamine. Samamoodi nõudis EL-i integratsiooniga edasiminejate koalitsiooni loomise võimalust Läti majandusminister Arvils Ašeradens.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy, teatas, et kellelgi ei peaks olema illusioone, nagu oleks populistid mõnes riigis oma rahvale kasu toonud. „Seda pole juhtunud mitte kunagi,“ teatas valitsusjuht, kel on selja taga mitu keerulist valimist, kus uute tekkinud parem- ja vasakpopulistide tõttu oli valitsuse moodustamine pikalt paralüseeritud.
Rajoyl polnud aga mingit kaastunnet populistide vastu. „Aga peame oma vaateid Euroopa meelsed vaateid kaitsma. Euroopast halvasti rääkijaid on piisavalt, need kes Euroopat kaitsevad, peavad seda tugevalt tegema. Euroopa on ikka parim koht maailmas, nii demokraatia kui inimõiguste austamise poolest. Oleme maailma suurimaid majandusvõime, kellelgi teisel pole nii häid sotsiaaltagatisi, pensioneid. Euroopa on ikka kõigile näiteks ja seepärast tahavad kõik siia tulla üle maailma,“ teatas hispaanlane.
Maha ei jäänud ka Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes ühena vähestest EL-i liidritest kriiside ajal oma tuleviku usku ei kaotanud. „On oluline, et teeme pingutuse Euroopa nimel, sest me armastame seda ja tahame ta heas korras hoida,“ rääkis ta.
Muide Merkel ei häbenenud veel tänagi korrata, et 2015. aasta otsus võtta vastu põgenikke oli õige. Merkel seletas, et Euroopa lasi põgenikelaine tekkida, kuna ei rahastanud piisavalt enne laagreid ja riike, kus nad asusid. „Seepärast me pidime võtma põgenikud vastu, sest me ei teinud enne piisavalt. Kuid see oli õige asi teha,“ jäi Merkel EPP kondressi ees esinedes enesekindlaks.
Samas ta möönis, et enam seda juhtuda ei saa lasta. „Aga me ei saa korrata 2015. aastat, seepärast oli õige Türgiga diil teha. Vaatamata kriitikale, on Türgi põgenike peavarju pakkumisel Euroopat toetanud,“ ütles Saksa valitsusjuht kaitstes mõnede jaoks ebapopulaarset lepet Erdoganiga.
