Riigikohus täpsustas juhatuse liikme vastutuse piire
Advokaadibüroo LEADELL Pilv vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere osutas riigikohtu 29. märtsi 2017 otsusele, milles leiti, et teatud juhtudel ulatub juhatuse liikme vastutus kümne aastani. Tavapäraselt kohaldub juhatuse liikme vastu esitatavale nõudele viieaastane aegumistähtaeg.
"Antud asjas otsustasid aktsiaseltsi aktsionärid suurendada aktsiakapitali. Hageja tasus täiendavate aktsiate eest mitterahalise sissemakse sissemaksega, andes äriühingule üle korteriomandi. Paraku kõiki uusi aktsiaid ei märgitud ja seetõttu loeti aktsiakapitali suurendamine ebaõnnestunuks. Vaatamata sellele võõrandas äriühing mitterahalise sissemaksena saadud korteri kolmandale isikule. Kohtus vaidlesid hageja ja kostjad (äriühing ja selle juhatuse liige) selle üle, kas kostjad peavad hagejale korteri väärtuse hüvitama," selgitas Põldvere.
Riigikohus kinnitas, et aktsiate märkimise ebaõnnestumisel peab äriühingu juhatus märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama. Selle eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt.
Edasi selgitas riigikohus, et äriühingult saab märkija nõuda üleantu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. "Näiteks antud asjas oli aktsiaselts hagejalt saadud korteri väärtuse arvel alusetult rikastunud," märkis Põldvere.
Äriühingu vastu esitatava alusetult saadu tagastamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat. "Samas rõhutas riigikohus, et äriühingu juhatuse liikmed ei vastuta tagastamise kohustuse eest alusetu rikastumise sätete alusel, kuna nemad ei ole ise midagi saanud. Juhatuse liikmete kohustus vara tagastada tuleb seadusest (äriseadustiku § 347 lg 2). Seetõttu kohaldub juhatuse liikmete vastu esitatavale nõudele riigikohtu hinnangul ka seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg ehk kümme aastat. Seega juhatuse liikmete vastu saab märkija oma tagastamisnõude esitada kümne aasta jooksul alates selle sissenõutavaks muutumisest," selgitas Põldvere.
Hageja (märkija) esindaja nimetatud vaidluses oli LEADELL Pilv vandeadvokaat Merilin Valdmaa.
