Ajaleht Kommersant kirjutab oma usaldusväärsele allikale viidates, et eriteenistused teadsid aktsiooni ettevalmistamisest Peterburis, kuid informatsioon selle kohta ei olnud täielik. Informatsioon oli pärit venemaalaselt, kes võitles Islamiriigi eest ja vahistati pärast naasmist Süüriast.
Teises artiklis kirjutab Kommersant, milliste tagajärgedeni terroriakt Peterburis võib viia. Erakonna Õiglane Venemaa juht Sergei Mironov ütles eile, et terroristide eesmärk oli esitada väljakutse Venemaa presidendile Vladimir Putinile.
Võimuerakonna Ühtne Venemaa riigiduuma liikmed kinnitasid Kommersandile, et terrorismivastase võitlusega seotud seadusandlust muuta ei kavatseta. Opositsioon ja inimõiguslased on aga veendunud, et traditsiooniliselt võib reaktsioon terroriaktile olla kruvide järjekordne kinnikeeramine.
Erakonna Jabloko juht Emilia Slabunova ütles, et tragöödia on kohutav, aga kui rääkida poliitilistest tagajärgedest, on olukord võimudele meeltmööda, sest see võimaldab edasi õhutada hüsteeriat, et vaenlane on kohe kõrval, mitte ainult piiridel, vaid nad sõidavad venemaalaste kõrval ühistranspordis.
Slabunova ootab kruvide kinnikeeramist ning et ei lubata enam mingisuguseid massiüritusi.
Kui Putin presidendivalimistest osa võtab, hakkab ta Slabunova sõnul Peterburi terroriakti aktiivselt ära kasutama ning kujutama ennast päästja ja kõva käena.
Gazeta.ru kirjutab, et kes selle terroriakti taga ka ei seisaks, on juba selge, et poliitiline päevakord muutub ning vaevalt hakkab keegi lähimal ajal rääkima võitlusest korruptsiooniga, kooliõpilaste protestidest või isegi majanduslikest raskustest.
