Vene väljaanne Vzgljad: Jüri Ratast ei saa kuidagi nimetada venevastaseks, aga Venemaa-vastane on ta kindlasti

Vene väljaanne Vzgljad küsis laupäeval, miks sõidab Eesti peaminister Jüri Ratas Peterburi just nüüd, kui Balti riikide poliitikud püüavad Venemaad totaalselt boikoteerida. „Kas tõesti läheneb russofoobne periood Eesti elus lõpule?“ küsis Vzgljad.

Vzgljadi sõnul võib Eesti praegust peaministrit Jüri Ratast pidada Balti riikide üheks kõige eredamaks poliitikuks, kes on suutnud teha „peadpööritava“ karjääri ja tõstatanud kõrgemal tasemel küsimuse, mis on pikka aega olnud tabu – mittekodanike häbiväärse staatuse likvideerimise ja venekeelsete elanike õiguste austamise teema.

Vzgljad möönab siiski, et ametlikke kohtumisi Ratase visiidi käigus ei olnud ja visiit oli pühendatud eestlaste Peterburis toimunud manifestatsiooni juubelile.

Vzgljad kirjutab, et Ratas sidus oma saatuse sellise spetsiifilise poliitilise jõuga nagu Keskerakond, mille asutas Eesti Nõukogude Liidu järgse riikluse üks isasid Edgar Savisaar, hüüdnimega Ninasarvik, kes erinevalt paljudest teistest Eesti poliitikutest ei ole kunagi olnud natsionalist ning suhtub venekeelsesse elanikkonda küllaltki liberaalselt.

„2015. aastal kõrvaldati „raudne Edgar“, kes oli äsja läbi põdenud raske haiguse, mis jättis ta ilma jalgadest, Tallinna linnapea kohalt seoses tema vastu esitatud korruptsioonisüüdistustega. Selleks ajaks olid „tsentristid“ juba ammu opositsioonis istunud. Neile vihjati läbipaistvalt, et kohtadest ministrite kabinetis ei maksa isegi unistada, kuni nad Ninasarvikust ei vabane. Loomulikult ei saanud kujunenud olukord paljusid selle tugeva ja arvuka partei esindajaid rahuldada – Savisaart hakati pidama ankruks, mis veab „tsentriste“ põhja. Tema asendajana hakati esile tõstma just Ratast – samuti küllaltki karismaatilist, aga palju nooremat, mis aga peamine, teistes poliitilistest parteidest vastuseisu mitte tekitavat,“ kirjutab Vzgljad.

Kui Eesti president Kersti Kaljulaid tegi Ratasele ülesandeks uue valitsuse moodustamise, rõhutas ta igal pool, et tema kabinet ei ole „Vene-meelne“, märgib Vzgljad. „Kuulamisel Riigikogus teatas ta samuti, et „Krimm okupeeriti Venemaa poolt“ ning leping, mis „tsentristidel“ on parteiga Ühtne Venemaa, on ammu külmutatud ega oma mingit tähendust. Pärast väljendas ta korduvalt toetust Kiievile, rõhutas täielikku lojaalsust NATO-le ja esines sanktsioonide režiimi säilitamise poolt,“ kirjutab Vzgljad.

Siiski märgib Vzgljad, et paljud keskerakondlaste teod juba pärast valitsuse etteotsa saamist nägid Eestis välja kui mitte revolutsioonilised, siis piisavalt ootamatud.

„Kõik riigi elanikud on meie erakonna jaoks tähtsad – sõltumata sellest, kas nad räägivad vene või eesti keeles. Ma tean väga hästi, et on olemas probleem, mis puudutab kodakondsust: paljudel inimestel Eestis on niinimetatud hallid passid. Me peame ebanormaalseks olukorda, kus riigi elanikel ei ole kodakondsust. Ühes meie programmi punktidest öeldakse, et kõik inimesed, kes on siin elanud üle 25 aasta, peavad saama Eesti passi. Aga me kõik teame, et praegu kuulub koalitsiooni kolm partnerit, ja seda praegu saavutada ei ole võimalik. Sellest võib saada konkreetne eesmärk järgmistel parlamendivalimistel. Aga ka praegu koos uue koalitsiooniga astume me väikesi samme. Näiteks perekonnas, kus vanematel on erinevad dokumendid – hall pass või teise riigi isikutunnistus – võivad lapsed saada Eesti passi,“ tsiteerib Vzgljad Ratast.

Vzgljadi teatel on täheldatavad ka sammud vene keele tagakiusamise lõpetamiseks, olgugi minimaalsed. Vzgljad märgib siinkohal seaduseparanduste vastuvõtmist Riigikogus, mis lihtsustavad venekeelse õigusabi saamist ning retseptiravimite kohta venekeelse informatsiooni kättesaadavaks tegemist apteekides. Lisaks sellele lubas koalitsioon Vzgljadi teatel järeleandmisi vene koolide küsimuses.

„Neid võib pidada pisiasjadeks, aga nihked on olemas: uus valitsus keerab, olgugi aeglaselt, venekeelse elanikkonna suhtes „kruve lahti“. Ja ei ole isegi tähtis, millised motiivid tõukasid Ratast sellisele tegevusele: riigis arutletakse vajaduse üle „ühiskonda ühte koondada“ Venemaa „hübriidagressiooniga“ silmitsi olles,“ kirjutab Vzgljad.

Siinkohal tsiteerib Vzgljad „politoloog“ Maksim Revat, kelle väitel avaldab selleks survet Washington, kes olevat täielikult teadvustanud Balti riikide sisemise natsionalistliku poliitika kui ohu ning negatiivse mõju nii nende riikide, NATO kui ka USA enda julgeolekule.

Vzgljad märgib, et Ratas avas hiljuti ka venekeelse Facebooki lehe, mis Eesti valitsusjuhi jaoks oleks veel hiljuti olnud mõeldamatu ja Lätis saab selle eest hoopiski trahvi.

Ühenduse Vene Kool Eestis esindaja soovitas Vzgljadil Ratast mitte üle hinnata.

„Mina pean teda mõõdukaks poliitikuks, kes püüab vältida teravaid avaldusi. Kõik tema esinemised on alati ettevaatlikud, läbi kaalutud ja läbi mõeldud. Ühelt poolt on see suurepärane. Aga teiselt poolt ei ole revolutsioonilisi otsuseid venekeelse kogukonna õiguste taastamise valdkonnas temalt ikkagi minu arvates mõtet oodata,“ teatas Vene Kool Eestis esindaja Vzgljadile.

Poliitikavaatleja Aleksandr Nossovitš peab Ratase valitsust Vene-Eesti suhete seisukohalt „oodatult petetud lootuste valitsuseks“.

„Eestis ennustati palju aastaid, mis juhtub, kui „Vene-meelne“ Keskerakond läheb valitsuskoalitsiooni ja valitsusse. Ja õigeks osutus realistide prognoos, kes juba algusest peale on rääkinud, et ei tule midagi – sest valitsusse minemiseks ohverdavad „tsentristid“ kõik punktid oma poliitilisest programmist, mille pärast neid on valinud venekeelne elektoraat. Nii ka läks. Valitsuses jäi vähemaks natsionalistlikku hullustust, kuid Eesti natsionalistlik poliitika jäi muutumatuks, kodakondsuspoliitika jäi muutumatuks, välispoliitika jäi muutumatuks. Tallinna sadam nii nagu kaotas, kaotab ka edasi kaubavooge, piimafarmid lähevad pankrotti jne. Riskin oletada, et Lätis läheb erakonna Kooskõla tulekul valitsusse samamoodi,“ teatas Nossovitš Vzgljadile.

Vzgljad märgib „õigluse huvides“, et Ratas ei saa muidugi kodakondsusetust Eestis kaotada ainuisikuliselt ning juba kavatsust anda hallipassimeestele kodakondsus tuleb lugeda sammuks õiges suunas. Vene-Eesti suhete soojenemist Ratase valitsemisajal oodata oleks naiivne: valitsevat peaministrit ei saa kuidagi nimetada „venevastaseks“, aga „Venemaa-vastane“ on ta kindlasti, kuulutab Vzgljad.