Riigikohus jättis terrorismi toetanud meeste süüdimõistmise jõusse
Khalilovit ja Mankot süüdistati selles, et nad kogusid ja tegid kolmandale isikule (kohtuotsuses märgitud kui A.S.) kättesaadavaks erinevaid vahendeid (lennubroneeringu ja raha), teades, et A.S. võib kasutada neid vahendeid terroristlikkusse ühendusse kuulumises seisneva kuriteo toimepanemiseks.
Kolleegium märkis, et ehkki konkreetset terroristlikku ühendust, selle liikmeid, struktuuri ja püsivust pole süüdistuses kirjeldatud, ei olnud seda ilmtingimata ka vaja. Nimelt ei nõua KarS § 2373 lg 1 viimane koosseisualternatiiv konkreetse terrorikuriteo tuvastamist. Oluline on, et süüdistusest nähtusid Khalilovi ja Manko konkreetsed teod vahendite kogumisel ja teadmine, et neid vahendeid võidakse kasutada terrorikuriteo toimepanemiseks.
Riigi peaprokurör Lavly Perling pidas tänast riigikohtu lahendit Eesti jaoks oluliseks, arvestades hetke julgeolekuolukorda. "Prokuratuuril on hea meel, et kohus nõustus suures plaanis prokuratuuri seisukohtadega, sealhulgas kogutud tõendite seaduslikkuse ja lubatavuse osas. Otsusest väljaloetavate märkuste osas teeme kindlasti oma järeldused," sõnas Perling.
Peaprokuröri sõnul on terrorismikuritegude menetlemisel oluline kiire ja tõhus kohtueelne uurimine, kuid õigusriigi seisukohalt veel olulisem on selliste tegude hukkamõist läbi süüdimõistvate kohtutotsuste ja karistuste.
Alates hetkest, mil A.S. liitus 2013. aasta juulis terroristliku ühendusega, vastas tema tegevuse edasine teadlik toetamine terroristliku ühenduse toetamise tunnustele. Praeguses asjas on tõendatud, et Khalilov oli teadlik A.S. ühinemisest terroristliku ühendusega, ja jätkas tema toetamist ka pärast liitumist.
Eelnevast tulenevalt nõustus kolleegium madalama astme kohtutega selles, et Khalilovile ja Mankole esitatud süüdistused on nõuetekohased ning kajastavad kõiki nende KarS § 2373 lg 1 järgi vastutusele võtmise eeldusi. Riigikohus jättis seega muutmata Tallinna ringkonnakohtu 11. mai 2016 otsuse, millega mõisteti Ramil Khalilovile kolmeaastane ja Roman Mankole kaheaastane vangistus.
Riigikohus selgitas otsuses täiendavalt julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina kasutamise tingimusi. Selliselt kogutud teabe tõendina esitamise otsustab küll riigi peaprokurör, kuid tõendi lubatavust on vaidluse korral pädev hindama kohus. Kolleegium ei nõustunud kaitsjatega selles, et julgeolekuasutuse kogutud teave tuleb vormistada jälitustoimingu protokollis.
