Kapo aastaraamat: lõpuni ei saa välistada terroriakti üksiktegutseja poolt, pagulaste tausta pole võimalik täielikult kontrollida
Aastaraamatus on öeldud, et lähitulevikus ei ole kahjuks ette näha, et terrorismioht maailmas, sealhulgas Euroopas oluliselt väheneks. Paraku on näha sedagi, kuidas Kreml Euroopa, sealhulgas Eesti julgeolekut ohustades kasutab olukorda Süürias oma eesmärkide saavutamiseks, võimendades põgenikevoolu Euroopasse.
Eesti lähiriikidesse on naasnud kümneid isikuid, kes on suure tõenäosusega osalenud terroriorganisatsioonide koosseisus sõjategevuses Süürias ja Iraagis. Näitena tuuakse välja, et 2016. aasta septembris võeti Lätis vahi alla isik, keda kahtlustatakse osalemises relvakonfliktis Süürias ja Iraagis. Soomes aga on põgenike hulgast tuvastatud mitmeid isikuid, kes on seotud terroriorganisatsioonide ja sõjakuritegude toimepanemisega.
Olgugi et olukord maailmas ja lähiregioonis pole muutunud rahulikumaks, püsis 2016. aastal terrorismiohu tase Eestis madal, kuid viimastel aastatel on tuvastatud, et erinevatel, hetkel mitte ohtu kujutavatel põhjustel on Eestit külastanud isikuid, kes on seotud või kes võivad olla seotud äärmusislami ja terroriorganisatsioonidega. Tänini käivad Eestis fundamentaalset islamit propageerivate islamiorganisatsioonide esindajad, kes üritavad siin levitada nendele omast islamitõlgendust.
Islamiorganisatsiooni tegevus on hoogustunud
Eesti-suunalise aktiivsuse poolest tasub kapo hinnangul eraldi märkida Saudi Araabia islamiorganisatsiooni Al-Waqf AlIslami. Vahepeal oli nende tegevus madalseisus, ent on 2015. aastast taas kasvanud. "Üksikute avalike allikate andmetel saab järeldada, et vahepealse Eesti huvi languse taga võis muuhulgas olla Al-Waqf Al-Islami seostamine äärmusislami levituse toetamisega," hindab kapo.
Lisatakse: "Lõpuni ei saa välistada terroriakti toimepanemist üksiktegutseja poolt, kes on radikaliseerunud piisavalt varjatult ja kes varem pole Eesti õiguskaitseasutuste tähelepanu alla sattunud. Teistes riikides on selliseid inimesi sageli iseloomustanud mingit laadi sotsiaalselt hälbiv käitumine ja/või vaimsed probleemid. Samuti ei saa välistada, et Eesti elanikud võivad uuesti langeda terrorismi ohvriteks välismaal."
Nenditakse, et rangest kontrollist hoolimata on Eestisse asustatud põgenike seas isikuid, kes küll täna ja praegu ei kujuta julgeolekuohtu, kuid samas on eksinud Eesti õiguskorra vastu ehk teisisõnu on pannud toime õigusrikkumisi. "Reaalsus on see, et lõpuni ei ole võimalik kedagi kontrollida ning Eestisse võivad sattuda isikud, kes ei vaja kaitset ning kes varem või hiljem võivad hakata endast kujutama julgeolekuohtu," märgib Kapo. Nende kogemused ning tähelepanekud seoses julgeolekuohtlikelt isikutelt rahvusvahelise kaitse äravõtmise ja sellele järgneva riigist välja saatmisega näitavad, et tegemist on keeruka, bürokraatliku ja riigilt omajagu ressurssi võtva protsessiga. "Arvestades tänase Euroopa julgeolekukeskkonna dünaamilisust, näeme siin vajadust oluliselt kiirema ja riigile vähem kurnava menetluse järele."
Islamiterrorismiga seotud kriminaalasjad
Terrorismioht on Eestile lähedal, millest annab aimu tõsiasi, et kui mõne aasta eest polnud kaitsepolitseiameti uurimises ühtegi kriminaalasja, kus oleks figureerinud termin islamiterrorism, siis 2016. aastaks oli selliseid kriminaalasju juba mitu. Näitena on toodud Ramil Khalilov ja Roman Manko, kes mõisteti süüdi terrorismi toetamise eest. Hiljuti mõistis kohus šokivangistuse Vladislav Pällingule, kes tegi Eesti-Saksa lendudele pommiähvarduse. Kõnedes väitis ta, et on seotud terroriorganisaotsiooniga, ent hiljem selgus, et see oli vaid väljamõeldis, ta tahtis maksta kätte endisele tööandjale.
Näiteks mullu juunis aga andis Eesti Ukrainale välja Eesti kodaniku Vladimir Poljakovi. Ukraina peaprokuratuur taotles väljaandmist tema kriminaalvastutusele võtmiseks. Poljakovi kahtlustatakse terroristlikus organisatsioonis osalemises.
