„Hariduses peab edasiminekuks vahel mõõdukalt ja põhjendatult riskima. Ka selles eelnõus sisaldub riski moment, keegi meist ei tea täpselt tulevikku ning kui edukalt hakkab toimima kodu-kooli-huvihariduse sümbioos. Aga tõsiasi on ka see, et hariduse paigalseis kiiresti muutuvas maailmas oleks igale riigile õudusunenäoks,“ ütles Toomas Jürgenstein, kauaaegne kooliõpetaja.

SDE algatatud riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus noortele paremini kättesaadavaks vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused, tehnoloogia. Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt rahastama septembrist – tänavu antakse omavalitsustele selleks 5,7 miljonit ja alates jaanuarist 15 miljonit eurot aastas.

Toomas Jürgensteini sõnul luuakse nii eeldused noore inimese hariduse terviklikkusele, kus ühte lõime on kootud kodu, kool ja huviharidus.

Samuti loodab ta, et huvihariduse huvi ja uudishimu kanduvad edasi ka kooli.

„Olen olnud õpetaja väga heas gümnaasiumis ja vähemalt mulle näis, et sinna kooli sisse saanute hulgas jäi maalt tulnud õpilasi aasta-aastalt vähemaks. Osalt on põhjustanud seda riigigümnaasiumid, sest lastel on võimalik väga heal tasemel haridusteed jätkata ka kodukandis. Aga ikkagi, tugeva regionaalse mõõtmega huviharidus võib maalapsi pisut toetada ja seega koolide tasemete vahet vähendada,“ rääkis Toomas Jürgenstein ning tõi nostalgilise näite oma noorusajast, kui ta kireks oli linnuvaatlus: „Maal elades käisin mööda põlde ja metsi, põues Eerik Kumari legendaarne 1953. aastal ilmunud „Eesti lindude välimääraja“ ja püüdsin teostada linnuvaatlusi. Aga linnapoisid, keda süstemaatiliselt juhendati, olid minust kaugel ees.“

Riigikogu võttis täna vastu huvitegevuse täiendavaks toetamiseks vajalikud noorsootöö, erakooli- ja huvikooli seaduste muudatused.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena