„Selleks, et olla elupäästja, ei pea olema superkangelane. Doonoritelgis ja verekeskuses saab igaühest superkangelane, igaüks, kes verd annab, ongi elupäästja. Tunnustamist väärivad nii need inimesed, kes seda teevad kui ka kõik need töötajad, kes igapäevaselt pingutavad selle nimel, et meil oleks olemas piisavad verevarud. Iga tilk loeb,“ märkis president Kersti Kaljulaid enne kohtumist verekeskuse töötajatega.

„Presidendi visiit verekeskusesse on väga suureks tunnustuseks meie igapäevatööle. Veredoonorlus vajab esiletoomist ja riigipea isiklik kohalolek on parim viis seda teha,“ rõhutas verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

Vereloovutus on lihtsaim võimalus teha head. Doonoriks tulek ei nõua palju aega ja vaeva, kuid annab meile võimaluse teha kõige väärtuslikuma kingituse – päästa kellegi elu, sest iga päev vajavad kümned patsiendid Eesti haiglates doonorverd. Dr Kullaste: „Loovutades verd, saame olla kindlad, et Eestis on piisavad varud, et päästa kõikide abivajajate elusid. Abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu,“ lisades: „Eestis on doonorlus vabatahtlik ja tasustamata ning doonorite kavatsused peavad verd andma tulles olema omakasupüüdmatud ja tulenema siirast soovist teisi aidata.“

Doonoriverd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel ning patsientide raviks vähi- ja maksahaiguste, verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, põletuste ja paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus on Eesti suurim verekomponente valmistav asutus, mis kuulub haigla diagnostikakliiniku koosseisu. Verekeskuse ülesanne on koguda verd, valmistada, uurida, säilitada ja väljastada verekomponente ja tagada tervishoiuasutustele verekomponentide kättesaadavus ööpäevaringselt. Regionaalhaigla verekeskus varustab verekomponentidega 14 Eesti haiglat.

Eestis on doonoreid umbes 2,8 % elanikkonnast. 2016. aastal loovutasid 33 154 doonorit 57 417 korral verd. Keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta oli 1,7 ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne. Esmakordselt loovutas 2016. aastal verd 5303 inimest, moodustades 16% kõikidest veredoonoritest. Nende loovutuste toel kanti haiglates üle 78 000 doosi verekomponente kokku 17 949 patsiendile. Iga loovutatud veredoos aitab kolme-nelja patsienti. Regionaalhaigla verekeskuse panus: 18 881 doonorit (57% Eesti doonoritest), 32 113 vereloovutust (56% kõigist Eesti vereloovutustest), esmaseid doonoreid 2876, nende doonorite osakaal 15%.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena