Kross: miks Eesti ei liitu Euroopa hübriidohtude vastase keskusega?
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (RE) küsis kaitseminister Margus Tsahknalt, miks ei liitu Eesti Helsingis avatud Euroopa hübriidohtude vastase keskusega. Riigikantselei vastas, et Eesti kaalub seda.
"Euroopa hübriidohtude vastane keskus tugevdab nii NATO-Soome kui ka NATO-Euroopa Liidu vahelist koostööd, mis on otsestelt Eest julgeoleku huvides. Sinna on kaasatud ka Soome ja Rootsi, kelle NATOga integreeritus igal võimalikul tasandil peaks olema meile oluline. Koostöötavate riikide nimekiri koosneb meie liitlastest ja sõpradest. Paraku Eestit asutajate seast ei leia," kirjutas Kross Tsahknale saadetud päringus, kus ta uuris, miks Eesti keskuse rajamisest kõrvale jäi.
Sama asi pani imestama ka ekspresident Toomas Hendrik Ilvest.
Riigikantseleist öeldi ERR-ile, et Eestis pole lõplikku otsust osalemise kohta veel tehtud.
"Hübriidohtude vastase keskuse loomise idee sisaldus eelmise aasta kevadel ilmunud Euroopa Liidu hübriidteatises kõrvuti erinevate muude hübriidseid ohte tuvastada ja maandada aitavate meetmetega. Arvestades teema aktuaalsust on ka Eesti olnud projektist huvitatud ning oleme alates 2016. aasta sügisest osalenud 15 teise riigi kõrval oivakeskuse loomise teemalistes konsultatsioonides," selgitas riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Kristjan Prikk.
"Lõplikku otsust keskuses osalemise kohta pole Eestis veel tehtud - kas või meie enda kogemus NATO küberkaitse oivakeskuse loomisest ütleb, et sellise riikidevahelise kompetentsikeskuse loomine ja tööle saamine on aeganõudev ning uusi liikmeid lisandub pikema perioodi vältel. Võimalik osalemine keskuse töös on pikaajaline projekt, Eesti otsus tehakse selle projektiga kaasnevaid erinevaid mõjusid hinnates erinevate ministeeriumite ja riigikantselei koostöös," märkis ta.
