DELFI FOTOD: Riigikogu ees toimus vabaerakondlaste meeleavaldus metsa jätkusuutliku majandamise toetuseks
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kus on metsas tasakaal" arutelul riigikogus tegid ettekanded ökoloog ja metsateadlane Toomas Frey, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi juhtivteadur, metsanõukogu liige Asko Lõhmus ning Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik.
Toomas Frey ütles, et Eesti metsanduses toimuv on keeruline ja murettekitav. Ta viitas põhiseaduse paragrahvile number viis, mis ütleb, et loodusvarad ja loodus on rahva ühisvara, mida tuleb kasutada säästlikult. See paragrahv on praegu Frey sõnul ohus.
Frey lisas, et kui küpseva metsa juurdekasv on sel aastal 1,8 miljonit hektarit, siis selle jagu tohiks ka raiuda. See on tähtis kahel põhjusel. Ökoloogilise väljakujunemise käigus on ainult küps mets bioloogilise mitmekesisuse ja ökoloogilise elupaikade rikkuse poolest täiuslik ning selliselt fikseeritud puidu maht tähendab ka süsihappegaasi kvoodi reguleerimist. Kuusikute kogupindala on Eestis hetkel 192 000 hektarit ja igal aastal lubatakse sellest raiuda 1,9 tuhat hektarit. Frey sõnul sellist kogust raieküpses kuusemetsas aga enam ei ole, sest see on juba ära raiutud. Frey arvab, et seetõttu tuleks raie kuusikutes peatada ja seda saaks teha metsaseaduse kuulutamisel õigustühiseks.
Asko Lõhmus ütles, et metsad on väga keerulised ja mastaapsed süsteemid. Teadlased on mures sellepärast, et riigid, ühiskonnad ja poliitikud kipuvad metsi majandama väga algeliste lihtsustuste kaudu. Eestil on tema sõnul säästliku metsamajandamise kontseptsiooni näol olemas nii selge metoodiline juhis kui ka kehtiv poliitiline kokkulepe metsamajanduse ja metsade targaks juhtimiseks, aga viimase kümne aasta jooksul on Eesti tegelik metsapoliitika liikunud sellest alusest ja kokkuleppest tasapisi üha eemale. Praegu arendab riik juba Lõhmuse sõnul jõuliselt puidutööstust teiste metsahüvede arvel ja see suundumus on pikaajaline turvarisk, mis vajab kiiret parandamist.
Lõhmus tõi välja ka Eesti metsadega seotud statistikat. Umbes 85 protsenti Eesti maismaast oleks kaetud metsaga siis, kui siin inimesi ei elaks. Praegu on umbes pool Eesti maismaast metsaga kaetud ning umbes pooled kõikidest Eestis leiduvatest loomaliikidest elavad metsas. Eesti elanikkonnast on aga metsaga aineliselt seotud umbes 10 protsenti. Nende hulka kuuluvad metsaomanikud ja metsatööstuses töötavad inimesed. Metsa- ja puidutööstuse protsent SKT-st moodustab viis protsenti.
Artur Talvik möönis, et RMK-lt tuleks ära võtta dividendide teenimise kohustus. See vähendaks riigimetsa majandaja soovi teha lageraiet. Vaja oleks muuta Talviku sõnul ka inimeste suhtumist metsa. Kuna Eestis on üle 100 000 metsaomaniku, siis on ka metsa omanike mentaliteet üsna erinev. Umbes pool Eesti metsast kuulub riigile, mida majandab RMK.
Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma tähelepanekud Rainer Vakra, Jaanus Karilaid, Andres Metsoja, Mart Helme, Kalle Palling, Peeter Ernits, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams ja Jürgen Ligi.
Talvik: erametsaomanike diskrimineerimine on ebaõiglane
Pärast metsaga seotud arutelu, algas kell 13.00 Vabaerakonna eestvõttel riigikogu ees protestiaktsioon, mis on vabaerakondlaste sõnul ajendatud lageraiet hõlbustavatest ja erametsaomanikke ahistavatest metsaseaduse muudatustest.
Artur Talviku sõnul on metsa kultuuriline ja keskkondlik väärtus surutud tagaplaanile. „Valitsus soovib langetada kuuskede raievanust 80lt 60 aastale, kuigi juba praegu on lubatud raiuda ka nooremaid kuuski teatud ümbermõõdu saavutamise korral. Valikraie tugeva soodustamise asemel leevendatakse lageraie piiranguid. Riigimetsas on palju terveid kuuski, mida muudatused võimaldavad kiirest langetada,“ ütles Talvik.
Vabaerakonna hinnangul on Eesti metsanduspoliitika tasakaalust väljas ja suurtöösturite poole kaldu. „Ere näide on, kuidas RMK-st on tehtud dividendide väljamaksmise masin, mis hoiab oma tegevusega puiduhinna madalal, kahjustades nii väiketegijate huve. Muudatuste taga on selgelt valitsuse soov võtta metsast viimast tulevikule mõtlemata,“ sõnas Vabaerakonna saadik.
„Erametsaomanikud hoiavad metsa säästva majandamise traditsiooni. Nende diskrimineerimine on ebaõiglane ja halvendab metsade olukorda veelgi. Valitsuse eelnõu võimaldab metsandustoetusi kärpida ja piirata saajate ringi. Keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas sisuliselt märtsi lõpus Riigikogu puldist, et füüsilisest isikust erametsaomanikud ei ole enam metsandustoetuste vaates oluline sihtrühm,“ ütles ta.
Meeleavaldusel oli näha ka Keskeraonna ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmeid, kelle ideed vabaerakondlastega ühtisid.
