Opositsioon survestab valitsust liituma hübriidohtude kompetentsikeskusega
Riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross rõhutas, et Eesti julgeoleku nurgakivi on kuulumine lääne väärtusruumi ning liikmelisus ja aktiivne tegevus NATO-s ja Euroopa Liidus.
„Valitsus on öelnud, et nad ei soovinud keskusega mitte liitudes saata poliitilist signaali. Kahjuks mõjub Eesti arusaamatu passiivsus meie julgeolekule nõnda olulises küsimus justnimelt muret tekitava signaalina. Ma loodan, et valitsus mõtleb ümber ja Eesti liitub lähiajal Euroopa hübriidohtude vastase keskusega,“ lausus Kross.
Julgeolekueksperdi sõnul tuleb hübriidohte lugeda sama tõsisteks kui konventsionaalseid sõjalisi ohte.
„Ohupilt on viimastel kümnenditel muutunud keerulisemaks ja ohuallikad mitmekesisemaks. Esile on kerkinud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad, kuid mille mõju julgeolekule on samaväärne kui traditsioonilistel julgeolekuohtudel,“ ütles Kross.
12. aprillil allkirjastati Helsingis Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse asutamislepe. Keskuse asutajad on lisaks Soomele veel Rootsi, Suurbritannia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Lähiajal on lubanud liituda ka Norra ja Hispaania.
Eestit aga asutajariikide seas polnud ning ei antud ka selget lubadust keskusega lähiajal liituda. See tekitas hämmeldust president Toomas Hendrik Ilveses, kes nimetas eelmisel nädalal Eesti kõrvalejäämist läbikukkumiseks välispoliitikas ja kohtlaseks möödapanekuks. Eerik-Niiles Kross saatis samal teemal kaitseministrile arupärimise, milles uuris, miks ei liitu Eesti Helsingis avatud Euroopa hübriidohtude vastase keskusega.
„Euroopa hübriidohtude vastane keskus tugevdab nii NATO-Soome kui ka NATO-Euroopa Liidu vahelist koostööd, mis on otsestelt Eest julgeoleku huvides. Sinna on kaasatud ka Soome ja Rootsi, kelle NATOga integreeritus igal võimalikul tasandil peaks olema meile oluline. Koostöötavate riikide nimekiri koosneb meie liitlastest ja sõpradest. Paraku Eestit asutajate seast ei leia,“ kirjutas Kross Tsahknale saadetud päringus, kus ta uuris, miks Eesti keskuse rajamisest kõrvale jäi.
