DELFI VIDEOD JA FOTOD: ATKO bussijuhid nõuavad tööandjalt ületundide eest maksmist. "Peame olema neli-viis päeva rohkem tööl, olen ATKOga abielus"
Tallinna kesklinnas asuva ATKO Grupi kontori akende alla kogunes mitukümmend bussijuhti ja toetajat. Plakatid käes ning jäist meretuult trotsides seisid nii Kohtla-Järvelt, Viljandist, Põltsamaalt, Jõgevalt kui ka Valgast kohale tulnud bussijuhid ning nõudsid töötingimuste parandamist ja ATKO Grupi poolset seaduserikkumise lõpetamist.
Et oleks selgem, mida täpselt nõutakse, selgitas ürituse korraldaja Aare Kübarsepp bussijuhtide töö eripärasid, mille peale kaheksa tundi järjest kontoris töötavad inimesed esmapilgul ei pruugi tulla. "Bussijuhtidel on lubatud teha erandeid. Just maakonnas," alustas Kübarsepp. Nimelt on hommikuid, kus lapsed viiakse kooli, õhtul tuuakse inimesed töölt ning koolist koju. Päeva keskel on aga aeg, mil liiklust ei ole, näiteks 9st kuni kella 13ni.
Kokkuleppe järgi nimetatakse seda tööpäevasiseseks vaheajaks, mis on pikem kui kolm tundi. Bussijuhtide keeles on see "katkestus". "Seda võib teha bussijuhile, kes töötab täiskohaga kollektiivlepingus kokkulepitult. See vaheaeg peab olema vähemalt 3 tundi või rohkem ja seda võib teha üks kord tööpäeva jooksul," selgitas Kübarsepp.
Näide: bussijuhil jääb kahe sõidu vahele neli tundi. Kahe esimese tunni eest ei saa ta palka, kuid alates kolmandast tunnist hakatakse maksma põhipalka. "Ehk see on aeg, mis on bussijuhile tasustatud, aga ei ole tööaeg," lisas Kübarsepp.
"Nüüd on lisaks "katkestusele" ATKO Grupp leiutanud veel ühe triki, et vähendada bussijuhi tasustatavat tööaega," selgitas Kübarsepp. 3. aprillil 2017 andis ATKO Grupi esindaja Margo Tomingas välja käskkirja, kus on eraldi defineeritud valveaeg. Tegemist on ajaga, mil töötaja (bussijuht) ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma.
"Näiteks, kui peale katkestust läks tööle ja tekkis veel tunnine või kahetunnine vahe enne järgmist liini, siis see seaduse järgi peab olema tööaeg, aga sinna on ta veel tekitanud ühe lõigu, mis ei ole tööaeg ja nüüd nimetatakse seda valveajaks," kommenteeris Kübarsepp.
Selgitustöö on oluline: piketil selgus, et on juhtumeid, kus bussijuhid ei tea isegi, kuidas neile palka makstakse. "Väga paljud bussijuhid ei saa aru, kuidas tunde arvestada. Sellest olenevalt ei oska palka kokku arvestada," ütles Priit Hainsalu, ATKO bussijuht Valgast.
Kunstlikult tekitatud valveaeg ei lähe Hainsalu sõnul tööaja arvestusse. Küll aga makstakse iga valves oldud tunni eest 3,50 eurot brutos, mis on oluliselt vähem kui bussijuhi keskmine tunnitasu, 5-6 eurot. "See on kunstlikult tekitatud valveaeg, mis ei lähe tööaja arvestusse. Istuda bussis, oodata. Ei ole mul võimalust minna koju, ei ole puhkeruumi. Muud ei saagi teha. Võib olla saab poes käia, omale pirukat ja limonaadi osta," kirjeldas Valga bussijuht.
Et töötunde täis teha, peab Hainsalu sõnul käima 4 kuni 5 päeva rohkem tööl. "See tähendab Ma olen ATKOga abielus, pereelu jääb nulli," iseloomustas Valga bussijuht.
Olukorrast tulenevalt leiab transpordi ametiühing, et selliselt käituvatel ettevõtetel ei tohiks olla asja avaliku liiniveo hangetele. Möödunud neljapäeval tegi ametiühing vastavasisulise ettepaneku kohtumiseks ka maanteeametile, tööinspektsioonile ja autoettevõtete liidule.
ATKO Grupi esindaja sõnul tehti 5. aprillil 2017 järelpäring tööinspektsiooni valveaja rakendamise seaduslikkuse suhtes ning hetkel oodatakse tööinspektsiooni õiguslikku seisukohta.
"Kuni tööinspektsioonilt seisukoha saamiseni ei ole töötajatele valveaega rakendatud ning ei rakendata. On alusetud ETTA poolsed süüdistused, et ATKO maksab töötajatele vähem palka ning rikub järjepidevalt seadust," seisab teates. "Ettevõte on alati täitnud ning täidab ka edaspidi üldtöökokkuleppega kehtestatud palgamäärasid.
Samuti on meile jõudnud info, et ETTA survestab ATKO töötajaid osalema nende poolt korraldatud meeleavaldustel," lisatakse.
Arvestades kehtivate kollektiivlepingute olemasolu ametiühinguga, ootab ATKO Grupp juriidilist seisukohta ametühingu poolsele kollektiivlepingu rikkumisele.
