FOTOD: Segadus õlikanistriga: miks keeldus jäätmejaam talguliste toodud ohtlikku prügi vastu võtmast?
Talgulised tassisid laupäeval Betooni tänaval võsast välja vana kanistri, mis sisaldas suures koguses süsimusta õli.
Pärast talguid sõitsid korraldajad Lasnamäel Suur-Sõjamäe tänaval asuvasse Tallinna jäätmejaama, mida teenindab Ragn-Sells AS. Talgute peakorraldaja Tarmo Lausingu kinnitusel võttis neid seal vastu tõre vanaproua, kes teatas, et ilma kaaneta ohtlikke jäätmed vastu ei võeta ja tehku nad selle kanistriga, mida ise soovivad.
“Seejärel pidasime kohapeal omavahel aru ning arutasime, mida edasi teha — kas viia õlikanister loodusesse tagasi või võtta hoopis koju kaasa. Olime ummikseisus. Kas tõesti peame siin vastutust kandma meie, vabatahtlikuna loodust koristama tulnud kodanikud? Mida mõtlevad teised heatahtlikud inimesed, kes toovad sarnaselt meile oma ohtlikke jäätmeid jäätmejaamadesse?” küsis Lausing.
Asi lõppes tema sõnul sellega, et vabatahtlikud jätsid õlikanistri siiski jäätmejaama ukse taha, lisades sinna juurde vastutaja nime ja telefoninumbri. Lausing avaldas lootust, et Ragn-Sells on võimeline need loodusest leitud ohtlikud jäätmed siiski utiliseerima.
Samuti talgutel osalenud riigikogu liige ja keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra leidis, et Tallinna jäätmejaamad peavad töötama senisest olulisemalt efektiivsemalt ja lahtioleku ajad peavad pikenema. "Näiteks laupäeviti on nad avatud ainult kella 15-ni. Konkreetsel juhul Betooni tänava talgud Lasnamäel, kus ka mina osalesin, lõppesid kell 14:30 ja kohusetundlike kodanikena soovisime ohtlikke jäätmeid mitte vedelema jätta, vaid kohe ära anda."
Sellistes olukordades tuleb Vakra hinnangul lähtuda tervest mõistusest, mitte rumalatest reeglitest ja välistada igal juhul ohtlike jäätmete sattumine keskkonda. "Käesolev on hea näide, kus on unustatud jäätmejaamade tegelik eesmärk: aidata inimestel võimalikult lihtsalt vabaneda erinevatest jäätmetest," rääkis keskkonnakomisjoni esimees.
"Tallinn, aga ka teised omavalitsused peaksid selgemalt võtma vastutuse ja nende roll jäätmekäitluses peab suurenema. Just selleks eraldas riik omavalitsustele sel aastal 2,2 miljonit eurot, et suunata neid senisest rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega," lisas Vakra.
Ragn-Sells: ohutuse tagamiseks tuleb selliste jäätmete üleandmine varem kokku leppida
Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Rainer Pesti sõnul ei peitunud õlikanistri vastuvõtmisest keeldumise põhjus mitte puuduolevas kaanes, vaid selles, et ohtliku jäätme päritolu polnud teada ning jäätmejaama töötajatel on kindlad eeskirjad ja nõuded tagamaks inimeste ja territooriumi tuleohutus.
“Nagu nimigi ütleb, on ohtlike jäätmete puhul tegu jäätmete eriliigiga, mis nõuab oma olemuse tõttu nii käsitlemisel kui käitlemisel tavajäätmetega võrreldes erinevat käsitlust,” ütles Pesti.
“Kõige suuremat tähelepanu vajavad sellised ohtlikud jäätmed, mille päritolu ei ole teada, sest on aineid, mis on isesüttivad; mõned reageerivad teiste ainetega kokku puutudes jne. Seetõttu oleme tundmatute ohtlike jäätmete vastuvõtmisel jäätmejaamades eriti ettevaatlikud ja seda eelkõige töövälistel aegadel, kui jäätmejaamas puuduvad oma ala spetsialistid,” selgitas Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht.
Jäätmejaama töötajatel on Pesti sõnutsi kindlad eeskirjad ja nõuded, mida järgida ning mille peamine eesmärk on tagada inimeste kui territooriumi tuleohutus. “Jäätmejaamad on mõeldud eraklientidele ja kodudes olevatele väiksemahuliste ohtlike jäätmete koguste vastuvõtmiseks,” rõhutas ta.
Ragn-Sells on Pesti sõnul varem korduvalt teinud koostööd erinevate kodanikualgatustega ja võtnud neilt vastu loodusest kokku kogutud jäätmeid. “Tunnustame ka antud seltskonda algatuse eest ja oleme valmis nende poolt kokku kogutud ohtlikud jäätmete käitlemist omalt poolt toetama,” lubas Pesti.
“Samas on osapooli austav, kui lepime selliste jäätmete üleandmise eelnevalt kokku. Eriti kui neid on mõnevõrra suuremas koguses ja nende päritolu ei ole teada, sest nii saame tagada ohutuse,” märkis Ragn-Sellsi esindaja.
Kodanikuinitsiatiiv “LasnaFront” korraldas 15. aprillil Betooni tänava kurikuulsal prügimäel koristustalgud ning viis ära suure konteineritäie prügi. Samas jäi palju prügi veel metsa alla, mistõttu on kavas ka järeltalgud. Betooni tänava isetekkelist prügimäge mainis esmakordselt Delfi juba märtsi alguses, väites et see paistab ära isegi aerofotodelt.
