DELFI VIDEO: Puudega mehe sõnum: minister tulgu rahva ette ja rääkigu töövõimereformist tõde – seadus on vastu võetud raha kokku hoidmiseks
Sotsiaalministeeriumi töövõime hindamise süsteem on jätnud puuetega inimeste sissetulekusse vähemalt ühekuulise augu. Eesti Päevalehega rääkis 60-aastane Mati Broberg, kes rõhutas, et seadus, mis peaks puudega inimeste elukvaliteeti parandama, ei tööta, vaid see on vastu võetud ilmse sihiga hoida riigi raha kokku ja koorida nende käest, kellel midagi ei ole.
Mati mõlemad jalad on jalahaiguse levimise tõttu amputeeritud. 2003. aastal läksid varbad ja 2004. jalad kuni põlvedeni. Halva ilmaga Mati jalad valutavad ja siis ta eriti liikuda ei saa. Sotsiaalmaja juurest kaugemale Mati enamasti ei lähe, sest transpordivõimalusi ratastooliga pole. Kaks korda nädalas toovad Põhja-Tallinna Päästearmee abivalmis inimesed Matile tema Tallinna sotsiaalmaja korterisse supipurgi. Ülejäänud nädalapäevadel peab Mati ise hakkama saama.
Mati on üks neist töövõimetuspensionäridest, kel tuli selle aasta alguses minna töövõime hindamisele, mis käib uute reeglite järgi. Taotluse andis ta sisse varakult, juba 21. veebruaril. Märtsi lõpus lõppes tema senine töövõimetuspensionäri staatus ja 5. märtsil tuli viimane pension. Selle eest maksis ta üüri ja muud maksud. Töötukassas on asjad veninud ja Mati taotlusega ei ole jõutud seniajani tegeleda. Viimases töötukassast saadetud kirjas teatati, et töövõime hindamine venib veel 30 päeva ja otsust lubatakse alles 5. maiks. Kas ja millal laekub järgmine pension, sellest pole Matil õrna aimugi. Siiani oli talle määratud 80% töövõimetus ja raske puue, töövõimetuspensioni sai ta 254 eurot ja raske puude toetust 40 eurot. Kokku oli tema sissetulek 294 eurot.
Kui talle määratakse nüüd osaline töövõime, peab Mati hakkama „aktiivseks” ja tööle saama või iga kuu end töötukassas näitamas käima. Tema töövõimetuse toetuseks jääb siis ainult 190 eurot. Sotsiaalmaja pisikese ühetoalise korteri üür on umbes 70 eurot kuus, lisanduvad muud maksud. 13 aastat vanad jalaproteesid lagunevad, aga uute ostmiseks raha pole. „Sellepärast väldin ka liikumist, muidu jään neist päris ilma.”
Kunagi oli Mati ehitaja, mõnda aega ka trollijuht. Millist tööd talle nüüd veel mõni aasta enne vanaduspensioni välja võluda suudetakse, tahaks Mati isegi teada. Talle jääb kogu ettevõtmine – s.t võimalikud kulud tema aktiveerimisele, rehabiliteerimisele, koolitustele ja ümberõppele – veidi arusaamatuks. „Istumistööd ei ole ma teinud, IT-d pole õppinud, ma ei tea, mis töö see võiks olla ja kes mind selles vanuses tööle võtab,” on Mati nõutu. Ta teab, et kui hindamisotsus lõpuks tuleb ja ta sellega rahul pole ning vaide esitab, siis lükkub raha saamine veelgi edasi.
„Siht on see, kuidas santidelt seaduslikult raha ära võtta,” arvab Mati töövõimereformi kohta. „Enne peaks minu elukvaliteeti tõstma ja mulle mingi töö leidma, kui mu kallale minnakse,” ütleb ta. „See seadus tuleb peatada. Enne tuleb inimestele luua tingimused, kui neilt seaduse alusel hakata raha ära võtma.”
Pikemalt loe samal teemal Eesti Päevalehe artiklist „„Elan õhust ja armastusest.” Puuetega inimesed jäävad kuudeks ilma igasuguse sissetulekuta”.
PS. Kuivõrd toimetusega on hakanud ühendust võtma inimesed, kes soovivad rahata jäänud meest aidata, avaldame tema nõusolekul Mati Brobergi kontonumbri. See on EE382200221021601461.
