Reformierakondlased: miks ei pea justiitsminister Reinsalu oluliseks rahapesu vastu võitlemist?
Möödunud teisipäeval esitasid Reformierakonna fraktsiooni saadikud Eerik-Niiles Kross, Igor Gräzin, Anne Sulling, Johannes Kert ja Valdo Randpere justiitsminister Urmas Reinsalule arupärimise seoses huvipuudusega Euroopa prokuratuuriga liitumise vastu.
Reformierakonna fraktsiooni liikmed osutasid, et hiljuti avaldatud organiseeritud kuritegevusele ja korruptsioonile keskendunud ajakirjandusprojekti OCCRY-i tulemused näitasid, et rahvusvahelised pangad pesid 20,8 miljardit dollarit ning läbi Eesti prominentsete pankade liikus kokku 1,6 miljardit dollarit kriminaalse päritoluga vene raha.
„Juhtum näitas ilmekalt, kuivõrd võimetu on maailma pangandussüsteem hoidmaks ära massiivset kuritegeliku raha liikumist. Suureulatuslikud finantskuriteod on sageli seotud mitme riigiga ning eeldavad piiriülese menetluse läbiviimist. See muudab selliste süütegude menetlemise väga keeruliseks ja ajamahukaks. Veel enam, kogu rahapesu operatsiooni taga nähakse Venemaa eriteenistuse FSB huvisid,“ märgiti arupärimises.
Refomierakondlaste hinnangul kahjustavad rahapesu juhtumid riikide rahandussektori stabiilsust ja ohustavad iga riigi majandust. „Eesti peaks tegema rahvusvahelist koostööd finantskuritegude tõkestamiseks.“
Sellest tulenevalt uuriti, miks ei pea minister oluliseks rahapesu vastu võitlemist ning miks Eesti ei liitunud Euroopa prokuratuuriga, kui 13 riiki — Saksamaa, Prantsusmaa, Bulgaaria, Tšehhi, Kreeka, Hispaania, Leedu, Luksemburg, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Soome — pidasid oluliseks finantskuritegude vastu võitlemist. Nüüdseks on uues uurimisasutuses osalemisest teatanud 17 Euroopa Liidu riiki.
Samuti küsiti, kuidas sobitub Eesti selline passiivsus valitsuse lubatud aktiivse välispoliitika ja rahvusvahelise koostööga.
Eesti vajab kaalumiseks aega
Esmaspäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et Eesti ei torma Euroopa prokuratuuriga liituma. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles pärast eelmise nädala kohtumist Eestis visiidil käinud Euroopa Komisjoni justiitsvoliniku Vĕra Jourovága, et Eesti soovib veel tehnilisi asjaolusid analüüsida.
Siiski avaldas ta lootust, et otsus sünnib varsti. „Lõpliku seisukoha kujundame lähiajal, seda küsimust tuleb kindlasti arutada valitsuse ja riigikoguga,“ märkis Reinsalu.
Pressiteate vahendusel ütles Reinsalu, et Eesti ei kuulu nende 17 Euroopa Liidu liikmesriigi hulka, kes asutavad Euroopa prokuratuuri, kuna vastuseta on küsimused, milliseks kujuneksid prokuratuuri suhted olemasolevate asutustega ning mis on selle maksumus.
Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles Eesti Päevalehele, et väikese riigi kohta teeb Eesti prokuratuur juba praegu palju rahvusvahelist koostööd piiriülese kuritegevuse probleemi lahendamiseks ja see on iga aastaga suurenenud. Perlingu sõnul suhtub Eesti liitumisse ettevaatlikult ja otsustamisel saab määravaks see, kas asutuse tegevusele kuluv ressurss ja sealt saadav lisavõimekus on omavahel tasakaalus.
Asjaolu, et Euroopa prokuratuuriga liitumise soovi on avaldanud 17 EL-i riiki, sealhulgas enamik meie naabreid ehk Soome, Läti ja Leedu, on Perlingu hinnangul kaalukas argument. Samal ajal märkis ta, et Eesti prokuratuuri- ja kohtusüsteem sarnaneb pigem Rootsi omaga, kellel pole plaanis uue asutusega liituda. Perling tõi näiteks ka Hollandi, kes jääb samuti kõrvale.
Eesti on loobunud kahe Euroopa Liidu ja NATO asutusega liitumisest
Eesti on lühikese aja jooksul — vähemalt esialgu — loobunud juba kahes Euroopa Liidu ja NATO initsiatiivis osalemisest. Lisaks sellele, et Eesti loobus esialgu Euroopa prokuratuuriga liitumisest, ei olnud Eesti ka üle-eelmisel nädalal loodud Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse asutajaliikmete hulgas.
Julgeolekueksperdi, riigikogu väliskomisjoni liikme Eerik-Niiles Krossi sõnul on Eesti eemalejäämine Euroopa Liidu ja NATO initsiatiividest arusaamatu. „Äsja kuulsime, et valitsus viivitab Euroopa hübriidohtude vastase keskuse liikmeks astumist. Nüüd selgub, et Eesti ei soovi liituda ka Euroopa Liidu prokuratuuriga, mis hakkab uurima piiriülest rahapesu, korruptsiooni ja Euroopa fondide kuritarvitusi. Loodetavasti ei kujune selline nukker lodevus praeguse valitsuse välispoliitiliseks brändiks,“ kommenteeris Kross.
