Ametlikku kinnitust F-35 Eestisse jõudmise kohta kohta ajakirjanikele ei antud, kuid see paistis olevat avalik saladus. Hiljem saadetud ametlikus kommentaaris kinnitas kaitsevägi, et täna kella 13 paiku maandusid Ämari lennubaasis kaks Ameerika Ühendriikide viienda põlvkonna hävituslennukit F-35A Lightning ning neid saatev tankurlennuk Boeing KC-135 Stratotanker.
"Viienda põlvkonna ehk kõige kaasaegsemate hävitajate visiit Eestisse on selge märk meie riikide vahelisest erilisest liitlassuhtest ja Ameerika Ühendriikide jõulisest kohalolekust Euroopas," ütles kaitseminister Margus Tsahkna. "Me jagame samu väärtusi ja oleme koos valmis kaitsma NATO liitlasriikide territooriumi igasuguse võimaliku agressiooni eest. Ameerika Ühendriikide kõige uuemate lahinglennukite kasutamine Euroopas tagab kõigi NATO liikmesriikide suveräänsust." Kaitseminister Tsahkna sõnul on kõige kõrgtehnoloogilisemate hävitajate maandumine Ämari lennubaasis suur tunnustus Eesti õhuväele.
F-35A tüüpi hävituslennukid saabusid Eestisse Ühendkuningriigis asuvast USA Lakenheath´i lennubaasist, alaliselt paiknevad Ameerika Ühendriikide 34. ja 466. eskadrilli kuuluvad hävitajad USA Utahi osariigis. Hävitajaid saatnud tankurlennuk KC-135 kuulub Ühendkuningriigi kuningliku õhuväe koosseisu.
"Ühendriigid näitasid täna, et nende uus viienda põlvkonna hävitaja on valmis alliansi taevast kaitsma," ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. Tarieni sõnul lisab USA viienda põlvkonna hävitajate saabumisele Eestisse lisaväärtust tõsiasi, et varasemalt pole F-35 tüüpi lennukid väljaspool USA õhuväe baasi maandunud. "See näitab nii
kahe riigi kaitsealase koostöö tugevust kui ka meie Ämari lennubaasi taset," ütles Tarien.
Euroopasse saabusid F-35 tüüpi hävituslennukid aprilli keskpaigas, et osaleda erinevatel õppustel koos Euroopa NATO
liitlastega.
Lennuk F-35 saab täita nii hävitus- ja luurelennuki kui taktikalise pommitaja ülesandeid. F-35 suudab lennata kiirusega enam kui 1900 km/h, lennuki põhirelvastusse kuulub GAU-22/A tüüpi 25mm-kaliibriga neljaraudne Gatling-tüüpi automaatkahur ning kaks õhk-õhk ja kaks õhk-maa tüüpi raketti. Täiendavalt saab tiiva alla kinnitada veel kaks
raketti või pommi.
Sarnane olukord valitses 2015. aasta septembris, kui Ämaris maandusid USA kõige võimekamad varghävitajad F-22. Õhuvägi kutsus ajakirjanikud õhubaasi küll ametlikule üritusele, kuid soostus enne lennukite maandumist vaid ametlikult kinnitama, et võib-olla on keskpäeva paiku maandumas "mingisugused" lennukid.
F-35 on paljude NATO riikide koostöös valminud radaritele raskesti avastatav mitmeotstarbeline, ühekohaline hävituslennuk. Üks variant (F-35B) suudab ka vertikaalselt õhku tõusta ja maanduda, teised variandid (ja enamik toodetud lennukitest) maanduvad ja tõusevad õhku tavalise lennuki kombel.
Tänaseks on hävitajaid ehitatud umbes 230 tükki. Lähiriikidest plaanivad F-35 kasutusele võtta Norra (umbes 50 lennukit) ja Taani (umbes 27 lennukit). USA sõjavägi tellib esialgsete plaanide kohaselt üle 2000 F-35 tüüpi hävitaja.
Ametlikult on F-35 juba ka USA relvastuses, kuid selles mitmed süsteemid on veel täielikult välja töötamata ja lahingus karastamata.
F-35 on radaritele väga raskesti avastatav hävituslennuk, mis peaks plaani kohaselt vahetama välja suure osa Nato (või vähemalt USA) sõjalennukipargist. Seni ainuke laialt sarnast tehnoloogiat kasutanud USA hävitaja F-22 on erakordselt kallis ka USA enda jaoks, mistõttu neid toodetigi kokku ainult 195 tükki. Samuti kasutasid need piisavalt salajast tehnoloogiat, mistõttu USA ei tihanud neid teistele riikidele müüma.
Ühekohaline hävitaja F-35 konkureerib hinna poolest seniste kallite hävitajatega (nagu näiteks Eurofighter Typhoon), kuid peaks neist mitmel põhjusel peajagu üle olema. Esiteks on nende võime radaritele raskesti märgatavaks jääda võrreldes seniste lennukitega olema täiesti teisest klassist. See tähendaks, et kui vastamisi satuks F-35 ja mõni teine hävitaja, siis F-35 "näeks" teist hävitajat ja saaks tema suunas lennutada raketi oluliselt enne seda, kui vastane näeks lähenevat hävitajat F-35.
Samuti on uuel hävitajal senisest oluliselt paremad andmesidevõimalused, mistõttu see võib teistelt lennukitelt võtta vastu ja edastada ka ise väga suurt hulka infot näiteks ümberkaudsete ohtude kohta.
