Kevadel lähevad inimesed aeda, metsa, rohkem loodusesse – algavad põllutööd, aiatööd, nende tööde käigus leitakse sageli Teisest maailmasõjast jäänud lõhkekehasid.
Igal aastal avastatakse Eestist keskmiselt 3500 lõhkekeha. Ida-Eesti pommigrupi demineerijad on sel aastal saanud enam kui 47 väljakutset. Kahjutuks on tehtud 125 lõhkekeha. Eelmisel aastal oli Ida regioonis 268 väljakutset, tehti kahjutuks 686 lõkekeha.
Ida-Eesti pommigrupi peademineerija Ragnar Reiljan tuletab meelde, et need lõhkekehad on väga ohtlikud. Lõhkekehad on ehitatud selleks, et tappa, vigastada või tekitada suuri purustusi.
„Nad kindlasti töötavad, kuna nad ei ole liiga vanad. Isegi kui te ei ole kindel, kas see on lõhkekeha või miski muu, või mingi asi on teie arvates kahtlane, kindlasti helistage hädaabi numbrile 112!“, - kutsub demineerija inimesi üles käituma õigesti.
Reiljan juhib tähelepanu sellele, et kahtlast eset ei tohi liigutada, kaasa võtta, ega kellelegi näitama minna. Ei tohi edasi kaevata, välja tõsta, ega rohkem uurima hakata. Hoiatada tuleb ka läheduses viibivaid inimesi ning kedagi ei tohi lasta leitud eseme lähedusse. Helistada tuleb häirekeskusele ja täita saadud juhiseid.
"Kui olete metsas, siis märgistage see teekond leitud esemeni, et demineerijad leiaks eseme üles", lisab Reiljan.
Lõhkekehad võivad olla väga erineva suuruse ning kujuga. Peamised Eestist leitud lõhkekehad on padrunid, miinipilduja miinid, käsigranaadid ning mürsud. Samas on leitud ka mitmeid lennukipomme ja lõhkeainet.
