Valitsus kiitis heaks kaitseväelaste, politseinike ja prokuröride eripensionite kaotamise
Heakskiidetud eelnõu kohaselt kaotatakse eripensionid alates 1. jaanuarist 2020. aastast. Kehtiv kord näeb ette tegevväelasel 50-aastaselt 20-aastase teenistusstaaži, politseiametnikul 55-aastaselt 20-aastase politseiametniku staaži ja prokuröril vanaduspensionieas 25-aastase prokuröristaaži puhul eripensioni saamise õiguse, mille suurus on sõltuvalt teenistuse liigist ja teenistusstaažist 50-75 protsenti vastava ametikoha palgast.
Eelnõu kohaselt säilivad 2019. aasta 31. detsembril teenistuses olevatel tegevväelastel, politseiametnikel ja prokuröridel õigus eripensionile praegu kehtivate reeglite alusel. Nende õigus eripensionile ei sõltu sellest, kui palju nad on 1. jaanuariks 2020. aastal vajalikust teenistusstaažist omandanud ja eelnõu kohaselt võivad nad eripensioni määramiseks vajaliku teenistusstaaži juurde teenida.
Teenistusest lahkunud isikutel, kellel on omandatud vajalik teenistusstaaž, säilib õigus eripensionile seni kehtiva korra alusel mõnede erisustega. Näiteks alates 1. jaanuarist 2020 tegevteenistusse tagasi tulles isiku tegevteenistusstaaž ei suurene, kuna muudatuse tulemusena on pensioni saamise tingimuseks pidev staaž, ning pension määratakse vanusenõude täitumisel ainult varasema tegevteenistusstaaži alusel.
Prokuratuuriseadus võimaldab edaspidi prokuröri vanaduspensioni hakata saama ka isikutel, kes on prokuratuurist lahkunud enne vanaduspensioniea saabumist ja kellel on väljateenitud vähemalt 25-aastane prokuröristaaž. Kehtivat korda on seni rakendatud selliselt, et prokuröri vanaduspensioni saab määrata üksnes neile, kes lähevad pensionile prokuröriteenistusest. Muudatuse kohaselt on prokuröri vanaduspensioni saamise tingimus sarnane tegevväelase tegevteenistuspensioni saamise tingimusega, kus isik ei pea minema pensionile vahetult tegevteenistusest. Teistsugune reegel kehtib praegu ja ka edaspidi politseiametnikele, kellel peab viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelnema vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele.
Eelnõu kehtestamisega kaasnevate muudatuste mõju on pikaajaline. Tegevteenistuses, politsei- ja prokuröriteenistuses on käesoleval ajal ligikaudu 7300 inimest. Eripensionide määramine toimub peale reformi veel kuni 30–40 aastat ning maksmine 70–80 aastat. Esialgu ei mõjuta muudatus pensionikulusid. Kuna pensionäride arv esialgu hoopis kasvab, kasvavad ka kulud. Muudatus hakkab kulude kasvu vähendama 20–30 aasta pärast, kui pensioniikka jõuavad inimesed, kes on asunud teenistusse pärast käesoleva muudatuse jõustumist. Käesoleval ajal saab neis valdkondades eripensionit 2600 inimest, pensionikulu riigieelarvest on 21 miljonit eurot.
