Indrek Sirk: kui saaksime aru liikluspiirangu mõttekusest, siis järgiksime seda ka paremini
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ühendameti looja ning endine maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm tegi täna Eesti Päevalehes ettepaneku, et liiklejaid võiks kutsuda rääkima teelõikudest ja liiklusmärkidest, mis ei tundu nendele põhjendatud või õiglased, selmet kutsuda neid teatama kiiruseületamistest.
Ühtlasi märkis ta, et lubadus esimese rikkumise järel rahalist karistust mitte määrata oleks politseile üks võimalus astuda esimene samm vastastikuse usalduse loomiseks ja ühise eesmärgini, turvalisema liikluseni jõudmiseks.
Vandeadvokaat Indrek Sirgi sõnul on mistahes piirangu ja nõude täitmine lihtsam, kui selle põhjus on kas selgelt arusaadav või lihtsalt selgitatav. "Ja kui põhjendust ei ole võimalik anda, siis on ilmselt ka piirang põhjendamatu. Kahjuks on Eesti liikluskorraldus standardipõhine ning jäik. Kiirusepiirangud on samasugused suvel ja talvel, päeval ja öösel. Kiirusepiirangu muutmiseks peab endiselt töömees mutrivõtmega kohale sõitma, kuigi muu maailm kasutab juba aastaid muutuva teabega liiklusmärke."
Sirk meenutas, et Tallinna linna algatus Järvevana tee tunneli juures muutuva teabega liiklusmärkide ülesseadmisel lõppes ettekirjutusega märgid maha võtta. "Riik ei ole siiani kehtestanud regulatsiooni muutuva teabega märkida kasutuselevõtuks. Paindlikkust nõuame autojuhilt ning paindlik peaks olema ka liikluskorraldus," leidis vandeadvokaat.
"Liikluskorralduse muutmine on sageli tagajärjepõhine ning baseerub selles kohas toimunud liiklusõnnetuseta analüüsil. Uutel teelõikudel arvestatakse juba ka liiklusohutuse analüüsidega ette. Täna tõepoolest ei ole liiklejatel oma viisi öelda, kuidas nad sooviksid liikluse muutmist. Vastupidi — tuleb ennast allutada ametniku tahtele. Ka politsei on sageli just seal, kus on arusaamatu või põhjendamatu piirang, kuna politsei töö tulemust hinnataksegi just tabatud rikkujate järgi. Keegi ju ei usuks, kui politseipatrull naaseb tööpäevalt tõdemusega, et kõik oli korras. Seda ei usu politseijuhid ega usu ka liikleja," möönis Sirk.
"Arusaadavate põhjenduste puudumine liikluskorralduses on toonud kaasa olukorra, kus kehtestatud piirangutest ei peeta kinni mitte kusagil. 10 või 20 km/h üle lubatud kiiruse on norm, sest sageli ei reageeri sellele ka politsei. Kui aga saaksime aru piirangu mõttekusest, siis järgiksime seda ka paremini. Vastureaktsioonina on see toonud kaasa olukorra, kus piirkiiruseid ei suurendatagi, kuna nagunii sõidetakse ju kiiremini. Nii surebki koostöö riigi ja liikleja vahel juba enne selle algust," tõdes Sirk.
Liiklejate kaasamine on Sirgi hinnangul liikluskeskkonna parandamiseks vajalik ja õigustatud, olgu siis ettepanekute tegemiseks või lihtsalt pealekaebamiseks. "Iga kord, kui mõtleme liikluse peale, oleme selle suhtes tähelepanelikumad. Ettepanek muuta esimene rikkumine mittekaristatavaks on igati tervitatav, kuid siis tuleks eristada tahtlikku rikkumist ja eksimust. Samuti tuleks muuta seaduseid, mis täna lubavad politseil arvestada üksnes varasemaid karistusi. Kui esimene rikkumine ei oleks karistatav, siis ei saakski ju karistust registrisse tekkida. Kandes hoiatused ja näpuviibutused registrisse, saaks ka parema ülevaate meie liiklejatest," pakkus Sirk välja muudatuse.
