Mootorrattahuligaanid ja subarikud - kuidas ohtlikke juhte liiklusest tegelikult eemal hoida?
Mootorrattahuligaan Andre ja pensionär-liiklushuligaan Subarik tõestavad erinevatel viisidel, et liiklusest kõrvaldamine toimib ainult siis, kui juht seda ise tahab. Kas politsei saab üldse midagi teha, et ohtlikud juhid liiklusest eemal hoida?
Mis seob 22-aastast Andred ja 70-aastast Valentinat?
Tänase seisuga eelkõige see, et mõlemad on ohtlikud juhid, kelle politsei on liiklusest kõrvaldanud.
Võib-olla ka see, et mõlema juhi liiklusest kõrvaldamiseks oli vaja väga erakorralisi (ehkki erinevaid) asjaolusid ning kumbki ei olnud uue olukorraga sugugi nõus.
Andre on sõiduõiguseta mootorrattur, kes jäi politseile vahele Tallinnas rohkem kui 100 km/h kihutades, eitas peatumismärguannet ja püüdis põgeneda lausa kiirusega 200 km/h. Sõiduauto juhtimisõigus Andrel on, kuid sellegagi on noor mees jõudnud üksjagu pahandust korraldada - näiteks sõitis Tallinnas 50 km/h alas vähemalt kiirusega 77 km/h.
Pensionär Valentina sai laialt tuntuks Subarikuna ehk Eesti viimaste aastate konkurentsitult kõige halvema juhina. Näiteks jäi naine hiljuti videolindile, kui püüdis Laagna teel sõita vastassuunavööndis, ning on viimastel aastatel põhjustanud kümneid kindlustusjuhtumeid. Täna pidid politseinikud Valentina autoroolist otseses mõttes ära sikutama, ülevaatuse ja kindlustuseta Subaru viidi politsei parklasse hoiule.
Seega - mõlemad juhid pidid hakkama saama äärmiselt tõsiste rikkumistega, enne kui politseil oli alust neist liiklusest kõrvaldada. Vähe sellest - kumbki poleks tohtinud sõidukit juhtidagi.
Ent selgub, et politseil ei olegi väga palju viise, kuidas taolisi olukordi ennetada. Näiteks ei andnud korduv liiklusreeglite eiramine ja avariide põhjustamine politseile alust Valentinat korduseksamile saata. Andre pidi omakorda lihtsalt lootma, et ta ei anna politseile põhjust kontrollida, kas tal juhtimisõigus on.
Kontrolliks eksamile saata ei tohi
"Juhtimisõiguse äravõtmine on kaalutletud otsus, mida saab rakendada, kui seadus näeb ette juhtimisõiguse äravõtmist võimaliku karistusena toime pandud rikkumise eest, arvestades kõiki juhtumi asjaolusid," ütleb põhja prefektuuri liiklusjärelvalve keskuse juht Hannes Kullamäe. "Politseil puudub praegu õiguslik alus suunata isikut eksamile. Eksamit tuleb uuesti läbida, kui autojuhil on ära võetud juhtimisõigus pooleks aastaks. Sel juhul tuleb sooritada juhiloa tagasisaamiseks teooriaeksam. Kui juhtimisõigus on ära võetud 12 kuuks, siis tuleb läbida nii teooria- kui ka sõidueksam," täpsustab ta.
Kui rikkumised eraldi võetuna nii tõsised ei ole, et nõuaksid juhtimisõiguse pikaajalist äravõtmist, jääb seaduslik juhtimisõigus ka erakordselt halbadele juhtidele. Tõsi - kuniks neil on raha, et maksta liikluskindlustuse eest.
"Sõiduki juhtimine ei ole igaühe õigus, vaid selleks peab olema sobiv tervislik seisund, sealhulgas sobiv vaimse tervise seisund, mis toetab ühiskonnas kehtivate väärtuste ja hoiakute mõistmist," ütleb siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar. Tema sõnul ei ole eelnimetatud juhtumid Eestis õnneks tavapärased.
"Nii viimastel päevadel kõneainet pakkunud mootorratturi sundpeatamise kaasus kui ka liiklusrikkuja Valentina Terehhova juhtum on tegelikult parimad näited sellest, et taolised rikkujad ja rikkumised ei ole meie ühiskonnas igapäevased, seetõttu on nimetatud juhtumid saanud ka ulatusliku tähelepanu ja meediakajastuse. Nende kaasuste erandlikkus on omakorda tõestus sellest, et politsei teeb oma tööd hästi ja politsei igapäevane ennetustöö meie kõigi ohutuse tagamiseks liikluses on piisav. Siinkohal rõhutan, et alati saab midagi paremini ja tulemuslikumalt teha – see on üks arengu eelduseid," tõdeb Kommusaar.
"Liiklusreegleid mitteaustavate juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste ärahoidmiseks, liiklusriskide maandamiseks ning õigusrikkujaga tegelemiseks on ette nähtud erinevaid meetmeid, mida ka aktiivselt rakendatakse - sõiduki valduse või juhilubade (pikaajalisem) äravõtmine, trahviühikute tõstmine või näiteks joobes juhtide isiku avalikustamine on kõik liiklusalasele rikkumisele järgnevad karistused, mille eesmärk on näidata ühiskonna negatiivset suhtumist teosse ning mõjutada inimest edaspidi sellistest tegudest hoiduma," lisab Kommusaar.
Rohkem kontrolli pole ainuke lahendus
Seadusi ignoreeriv mootorrattur on politseile võib-olla veel keerulisem pähkel, ehkki rikkumine on justkui selgem. "Seda, mida isikul ei ole, ei saa talt ennetavalt ära võtta," tõdeb justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Teele Sihtmäe. Ehk siis - pole juhtimisõigust, mida piirata.
"Tegemist on väga keeruka fundamentaalse sotsiaalse paradoksiga: ühelt poolt võib karistusi karmistada ja piirata võimalusi endale juhtimisõigust saada, kuid selline poliitika võib just tekitada neid juhte, kes seadusliku karistuse kartuses põgenevad ja sellega hoopis akuutsema ohu põhjustavad. Ka ulatuslikum järelevalve annab sama tagajärje, sest mida rohkem on peatumismärguandeid, seda enam on tõenäoline, et juhtimisõiguseta juhid võivad politseile mitte alluda ja kõiki liiklejaid ja iseend ohustades põgenemist proovida," ütleb Sihtmäe.
"Ennetusvahendid ei välista seda, et vähemalt üks õigusrikkuja pääseb liiklusvahendit juhtima selleks õigusi omamata ja reegleid järgimata ning reageerib võimude seaduslikule korraldustele uute õiguserikkumistega," lisab ta.
