Ministrid arutlevad: kas suhkrumaks hakkab esmalt kasu tooma riigieelarvele või rahva tervisele?
Tänasele valitsuse istungile järgnenud pressikonverentsil sai suure tähelepanu suhkrumaks. Ossinovski sõnul hoiab muudatus juba paari aastaga ära tuhandeid uusi rasvumise juhtusid, Sester kinnitas, et maksul on selge mõju riigieelarvele.
Ajakirjanike küsimusele vastanud rahandusminister Sven Sester toonitas, et suhkrumaksu esmane eesmärk on rahva tervis, kuid mõistagi on sellel oma koht riigieelarve täitmisel. "Rahandusministrina nendin, et tal on selge fiskaalne mõju olemas. Teenimiselt tarbimisele maksude nihutamine," täpsustas Sester.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõi välja, et muudatuse põhiküsimuseks on, kuidas motiveerida tootjaid vähendama suhkrusisaldust. Ossinovski kinnitas, et pärast muudatuse läbiviimist suudetakse esimese paari aastaga ära hoida tuhandeid uusi rasvumise juhtusid.
Suhkrumaksu eeskuju on saadud näiteks Lätist, Soomest, Prantsusmaalt ja Ungarist. Sester toonitas, et 2018. aastast plaanitakse suhkrumaks kehtestada ka Suurbritannias ja Iirimaal. Ministri sõnul on põhjalik analüüs nii Eestis kui ka maailma tervisehoiu organisatsiooni (WHO) tasemel kinnitanud, et suhkrumaksu kehtestamine peaks kaasa aitama suhkrusisalduse vähendamisele toodetes ja sellele, et üha vähem tarbitakse suhkruid.
Suhkrumaks kehtestatakse just magusatele jookidele, kuna inimesed ei kipu magusat jooki võtma kui eraldi toidukorda, mis annab omakorda ohtralt lisakaloreid.
Aprilli keskel pani valitsus paika magustatud jookide maksumäärad. Sõltuvalt suhkrusisaldusest joogis lisandub maksumäär kas 10 või 30 senti ühe liitri kohta. Suhkrumaksu alla lähevad joogid, milles on üle viie grammi suhkrut ühes liitris.
Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisele tänavu sügisel.
Maksumäärad magustatud joogile on:
0,10 eurot 1 liitri kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5 g (k.a) kuni 8 g / 100 ml kohta;
0,30 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 g / 100 ml;
0,10 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab magusainet.
Magusainet ja suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 g / 100 ml sisaldav jook, maksustatakse maksumääraga 0,30 eurot 1 l.
Selleks, et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse magusamate jookide maksumäära ajatamist. Ajatatud määrad on sellised:
2018. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 10 g / 100 ml või enam;
2019. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 9 g / 100 ml või enam;
2020. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 8 g / 100 ml või enam.