Enn Eesmaa: prantslased hääletasid eile avatud Euroopa poolt
Eile toimunud Prantsusmaa presidendivalimistel sai ülekaaluka võidu tsentristist Emmanuel Macron, paremäärmuslasest kandidaadi, Marine Le Peni ees. Keskerakonna juhatuse liige Enn Eesmaa sõnas, et Prantsusmaa valis Macroniga avatud Prantsusmaa.
„Kui Le Pen ähvardas prantslastele Euroopa Liidust lahkumist ning Prantsuse frangi uuesti kasutuselevõttu, lubas Macron vastupidiselt veelgi avatumat ja Euroopaga lõimunumat Prantsusmaad ning hääletustulemused näitasid, et rahvas soovib seda sama,“ sõnas Eesmaa. Ta lisas, et rahva ootused on seatud kõrgele, kuid järgneva viie aasta teod näitavad, kas vast valitud president suudab riigi probleemid lahendada, nii nagu valimistel välja öeldud sai. Macron lausus oma võidukõnes, et uus peatükk Prantsusmaa pikas ajaloos algab täna ning see peab esindama lootust ja uuenenud enesekindlust.
Valimiste lõpuvoorus, mis toimus eile, kogus Macron 66,1 toetusprotsenti ning tema vastaskandidaadi Marine Le Peni toetuseks jäi 33,9 protsenti häältest. Kokku andis oma hääle teises voorus 74,62 protsenti hääletusõiguslikest valijatest (ca 35 miljonit valijat) mis on Prantsusmaa madalaim valimistel osalenute arv alates 1969. aastast. Piltlikult öeldes kordusid 2002. aasta valimised, kus rahval oli samuti võimalus valida kahe totaalselt erineva poliitilise suuna poolt, kui teise vooru pääsesid Jacques Chirac ning Marine’i isa, Jean-Marie Le Pen, kes on erakonna Rahvusrinne (FN) asutaja. Ka tol korral ei suutnud äärmuslased piisavalt hääli võiduks kokku saada.
Emmanuel Macron on endine riigiteenistuja ja investeerimispankur, kes töötas president François Hollande valitsuses majandusministrina kuni kohast loobumiseni, et luua poliitiline liikumine En Marche!, mille alt ta presidendiks kandideeris. Macron omandas magistrikraadi avalikes suhetes Pariisi Sciences Po ülikoolis, kus on õppinud kõik viimased viis Prantsusmaa presidenti. Sama ülikooli professor Jan Rovny külastas möödunud nädalal asespiiker Enn Eesmaad ning kinnitas vestluses, et vaatamata oma noorele eale (Macron on 39-aastane, mis teeb temast noorima presidendi Prantsusmaa ajaloos), on ülikoolis pidevalt loenguid andnud Macron ennast tõestanud tugeva poliitikuna.
