Soome parlamendi väliskomisjon Eesti kaitsmisest: sõjalisest abist tiiva kindlustamise ja humanitaarabini
Iltalehti kirjutas nädalavahetusel Soome julgeolekupoliitikaalastest vastuoludest. Nende keskmes on vaadete erinevused sellele, kuidas Soome peaks suhtuma, kui Balti riigid langeksid Venemaa vaenulikkuse ohvriks.
Iltalehti andmetel kehastavad vastuolusid president Sauli Niinistö ja endine välisminister Erkki Tuomioja.
Tuomioja on Iltelehti teatel vasakpoolsete ja osa keskerakondlaste toetatud seisukohal, mille järgi piirataks õppusi koos NATO-ga ja keelataks Eesti kaitsmises osalemine sõjaliste vahenditega. President Niinistö ja Soome valitsuse kurss näib olevat, et Eesti riigikaitse sõjaline toetamine on samuti võimalik.
Iltalehti küsis Eduskunta väliskomitee liikmetelt suhtumise kohta Eesti kaitsmisse. Küsimus oli järgmine:
Lissaboni leppe vastastikust abistamist puudutavas artiklis kirjutatakse: „Kui liikmesriik satub oma territooriumi vastu suunatud relvastatud rünnaku objektiks, on teistel liikmesriikidel kohustus anda talle abi kõigi kasutatavate vahenditega ÜRO harta artikli 51 järgi.“
Kas Soome aitab Eestit sõjaliselt või mitte, kui Eesti satub Venemaa agressiooni objektiks?
Eduskunta väliskomisjoni esimees, keskerakondlasest endine peaminister Matti Vanhanen ütles, et abistamine otsustatakse juhtumipõhiselt.
„Minu oma seisukoht on see, et me ei pea riigipõhiselt võimaliku olukorraga ette spekuleerima ega pea me ette mingit abi vormi välistama, vaid antava abi vormi üle otsustatakse juhtumipõhiselt,“ ütles Vanhanen.
Vanhaneniga samal kursil on väliskomisjoni liige, sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Antti Rinne, kelle sõnul ei saa Lissaboni leppe põhjal anda mingeid üheselt mõistatavaid lubadusi sõjalise abi kohta.
„Keegi ei ole ilmselt täpselt mõelnud, mida kirjutatuga vastastikuse abistamise kohustuste kohta mõeldakse. Keegi ei ole määratlenud, kas see sisaldab sõjalist abi või mitte. See tähendab siiski enamat kui vaimset tuge, aga mida muud, seda peab nüüd arutama,“ mõtiskles Rinne.
Väliskomisjoni liige, endine kaitseminister Stefan Wallin, kes esindab rootsi rahvaparteid, on oma seisukohas kindel. Wallini sõnul on „päevselge“, et Soome annab Eestile sõjalist abi, kui Eesti langeb Venemaa agressiooni ohvriks.
Endine peaminister, koonderakondlane Alexander Stubb, teatas Iltalehtile e-posti teel, et tema seisukoht pole muutunud. Selle ütles ta välja näiteks Hämeenlinna Paasikivi seltsi üritusel 2016. aasta 6. juunil.
„Tihti kuuleb öeldavat, et NATO liikmelisus viiks Soome kaasa Balti riike kaitsma. Tõde on, et Soome ei saaks praeguseski olukorras jääda konfliktist väljapoole, kui näiteks Eesti langeks rünnaku alla,“ ütles Stubb.
Stubbi sõnul ei saadaks Soome siiski oma vägesid Balti riikidesse.
„Meie toetus oleks teistsugune. Olulisim abi oleks see, et Soome kindlustaks oma territooriumi puutumatuse ehk takistaks Venemaal selle kasutamist,“ lausus Stubb.
Väliskomisjoni Põlissoomlasest liige Tom Packalén ütles samuti, et Soome roll oleks oma territooriumi kindlustamine, et seda ei kasutataks Eesti vastu.
„Oleme Eestile väärtuslik tugi siis, kui nende põhjapoolne tiib on kaitstud. Tulistaksime alla lennukid ja uputaksime laevad, mis üritaksid kasutada meie territooriumi Eesti vastu,“ ütles Packalén.
Packalén oleks valmis andma Soome baasid NATO või USA kasutada ainult sel juhul, kui Soome kistaks konflikti osapooleks. Ta usub, et seda olukorda tahaks ka idanaaber vältida.
Teine Põlissoomlane väliskomisjonis Tiina Elovaara tuletas meelde, et sõjaline abi ei ole automaatne.
„Riigikaitseseadusandluse uuendus ei ole seotud ainult EL-i julgeolekutagatistega, vaid käimas on laialdasem tänapäevastamine. Abistamine eeldab siiski alati poliitilist kaalumist. Sõjaline abi ei ole kunagi automaatne. Poliitiline otsus tehakse iga kord eraldi,“ ütles Elovaara. „Et Eesti on NATO liige, toimuks esmane aktiveerumine ja aitamine teiste riikide poolt tõenäoliselt artikli 5 järgi. Lissaboni lepe kohustab siiski tegutsema ja aitama. Abi võib olla mitut tüüpi.“
NATO rolli rõhutas ka keskerakondlane Mikko Savola.
„Näeksin, et sõjaliselt liitumatu Soome roll oleks enam humanitaarabi ja logistilise kindlustamise (kütus, toit, ravimid) andmises võimalikus konfliktiolukorras,“ ütles Savola.
Ka Lissaboni leppe kohustustega seoses on Eduskuntas viimistlemisel seadus rahvusvahelise abi andmise ja vastuvõtmise kohta.
See määratleb täpselt, kuidas Soome teeb otsuse näiteks Lissaboni leppe järgse sõjalise abi andmise kohta Eesti kaitsemiseks, kui aega operatsiooni heakskiitmiseks on näiteks vaid üks tund.
Selline olukord võiks tekkida, kui näiteks Norra palub NATO nimel luba kasutada Soome õhuruumi Eesti kaitsmiseks.
Seda teemat arutati Iltalehti teatel Soome presidendi ja parlamendi väliskomisjoni kohtumisel sel kevadel. Kompromissi järgi otsustaksid kiire sõjalise abi üle valitsus ja parlament. Otsuse tegemises osaleks ka vabariigi president.
Otsus tehakse näiteks telefonikonverentsil. Osa võtaksid president, peaminister, kaitseminister ja Eduskunta esindajad. Nad annaksid kaitseväele volitused kasutada sõjalisi meetmeid võõrriigi kaitsmiseks.
Seaduseelnõu järgi saab Soome anda kiiret sõjalist abi kas Euroopa Liidu, mõne liikmesriigi, Norra või Islandi palvel.
