Vene uutes ajalooõpikutes on Balti riikide annekteerimine demokraatlike valimiste tulemus

Venemaa kooliõpilased mängivad võidupäeva patriootilistel üritustel keskset rolli. Nad kannavad minisuuruses punaarmee vormiriietust ja mängurelvi ning juhivad ka niinimetatud surematu polgu rongkäike, kus kantakse sõjas võidelnud sugulaste portreid. Kogu selle eufooria juures tunnevad suurt survet Kremli tõlgendustega kaasaminemiseks ajalooõpetajad, kirjutab Moscow Times.

„Kõik, mis on peale sunnitud, on halb,“ ütleb tuntud Moskva kooli ajalooõpetaja Aleksandr Abalov, kes pole kolleegide hulgas ainus, kes tunneb muret riikliku sekkumise pärast oma töösse.

2016. aasta augustis astus ametisse uus haridusminister Olga Vassiljeva, keda peetakse konservatiivse õigeuskliku suuna toetajaks. Samuti kaitseb ta Nõukogude poliitikat ja on teinud kummalisi avaldusi Jossif Stalini kohta.

Kuigi kontroll klassiruumis peaks olema õpetaja käes, esindavad sel aastal kasutusele võetud uued ajalooõpikud vaadet Nõukogude rollile sõjas, mis on hämmastavalt lähedane Vassiljeva ja Kremli omale.

2016. aasta septembris kiitis haridusministeerium heaks kolm ajalooõpikut, mis libisevad Stalini kuritegudest ja tema algsest liidust Natsi-Saksamaaga üle.

„Minu peamine probleem nende õpikutega on see, et need ei avalda kogu tõde,“ kommenteerib ajaloolane ja õpetaja Leonid Katsva.

Venelaste jaoks algas Teine maailmasõda mitte 1939., vaid 1941. aastal. Mis juhtus varem ja Nõukogude Liidu roll selles, on Venemaal õhutanud emotsioone ja eitamist. Kõige vastuolulisem sündmus, mida Kreml traditsiooniliselt rõhutama ei kipu, on Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamine Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel.

Putin on pakti kohta vastukäivaid avaldusi teinud. 2009. aastal ütles ta Poolas Gdańskis, et Venemaa parlament on pakti hukka mõistnud. Kuus aastat hiljem ütles Putin kohtumisel Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga, et pakti mõte oli Nõukogude Liidu julgeoleku tagamine.

Ka teised Vene ametnikud on liitu natsidega kaitsnud. Kultuuriminister Vladimir Medinski, kes on tuntud pseudoajalooliste romaanide autorina, on öelnud, et pakt „väärib monumenti“.

Venemaa rolli Teises maailmasõjas avalik kahtluse alla seadmine on aga problemaatiline.

Permis trahviti üht meest sel aastal 200 000 rublaga artikli jagamise eest, milles öeldi õigesti, et Nõukogude Liit tungis 1939. aastal Poolale koos natsidega kallale.

Venemaa populaarseima ajalooõpiku 2016. aasta väljaandes pööratakse Ida-Euroopa jagamisele pühendatud salaprotokollidele vähem tähelepanu.

„Sellel on õigustavam toon,“ ütleb Katsva. Tekstis ei ole sõna agressioon. Selle asemel kujutatakse Ida-Euroopa hõivamist Nõukogude vägede poolt „vabastamisena“ Poola alt ja saabuva natside sissetungi eest.

„17. septembril anti osale Punaarmeest käsk ületada läänepiir ning vabastada Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene,“ kirjutatakse õpikus.

Samasugune selgitus antakse Venemaa sõjalisele kohalolekule Balti riikides. Autorite sõnul oli Balti riikide hõivamine ja annekteerimine demokraatlike parlamendivalimiste järel kommunistide võimule tuleku tulemus.

„See ei ütle midagi fakti kohta, et ei olnud mingit valikut,“ ütleb Katsva, viidates Balti riikides 1940. aasta juunis Nõukogude Liidu ametisse pandud valitsustele.

Uutes õpikutes tunnistatakse, et Stalini repressioonidest sai „Nõukogude elu keskne element“, kuid neile pühendatakse vähem ruumi kui varasemates väljaannetes.

„On võimatu mõista seda, mis toimus 1941, teadmata repressioonidest,“ ütleb Abalov.