Punane Rist võtab tagasi esmaabiõpiku, mis võib põhjustada eluohtlikke olukordi
"Eesti Punane Rist annab teada, et võtame tagasi Kuulo Kutsari poolt koostatud "Esmaabi" raamatu. Antud väljaannet ei kasutata esmaabialastel koolitustel," teatas Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi täna ennelõunal.
Eesti Päevaleht avalikustas üleeile, et Eesti Punase Risti uude esmaabiraamatusse on sattunud vigu, mistõttu võib raamatu järgi tegutsev abiandja kannatanut veelgi rohkem vigastada. Vead sattusid teosesse, sest Punane Rist pidanud vajalikuks lasta spetsialistidel käsikirja retsenseerida ega isegi toimetada.
Sotsiaalministeerium teatas eile, et ootab Punaselt Ristilt vigade parandamist. "Loodame autori ja kirjastaja tegutsemisele, et eksitav info saaks raamatus korrigeeritud," ütles ministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.
Eesti Punase Rist uue esmaabijuhendite kogumiku eesmärk oli õilis: koondada ühte teosesse kõige paremad ja kaasaegsemad esmaabiandmise juhised. Raamatut trükiti kokku 5000 eksemplari ja üksikmüüki seda ei lastudki. Tegu on õppematerjaliga, mille alusel pidid õppima hakkama tulevased esmaabiõpetajad. Punane Rist on Eesti ainus esmaabi õppe litsentsiandja ja koolitab kõiki neid, kes pärast omakorda hakkavad saadud litsentsi alusel õpetama hiljem autokoolides, üldhariduskoolides ja igal pool mujal, kus esmaabi õpet antakse.
Probleem lin aga selles, et Punase Risti presidendi, tunnustatud epidemioloog dr Kuulo Kutsari kirjutatud raamat tekitas arstides ja õdedes küsimusi, sest osa nõuandeid võivad raamatus olla ohtlikud.
Üks selline nõuanne puudutab näiteks selgroovigastusega inimesele esmaabiandmist. „Asetage kannatanu lamama selili kõvale siledale alusele,“ soovitab Kuulo Kutsar raamatus. Kiirabiõde ja esmaabikoolitaja Riho Männik on sellest hämmastunud. „Lülisamba vigastusega kannatanut võib liigutada ainult otsesest ohust päästmise eesmärgil. Lülisamba vigastusega kannatanu liigutamine teistel eesmärkidel on keelatud ja tuleb jätta ekspertidele,“ ütles ta.
Kuulo Kutsarilt selgitusi küsides ilmneb, et dr Kutsar on tegelikult täiesti sama meelt: selgroovigastusega inimest ei tohi tõepoolest liigutada, see on ohtlik ja võib kannatanut veelgi vigastada. Küsimus on sõnastuses. „Asetage… Kas asetamine on liigutamine? Võib-olla tinglikult ongi,“ tunnistas Kutsar ja selgitas, et pidas silmas seda, et näiteks külili lamava kannatanu asendi ettevaatlikku korrigeerimist. „Selgroovigastusega inimene ei ole tavaliselt ilusti selili, ta võib olla külili, kägaras. Sellisel juhul keerata ta ettevaatlikult selili. Aga mitte rohkem!“ ütles Kutsar
