FOTOD JA VIDEOD | Haapsalus hukkunud piirivalvurite õnnetuse uurimistulemused: üks meestest uppus, teine lämbus
Politsei- ja piirivalveamet andis täna ülevaate eelmisel aastal hukkunud Haapsalu piirivalvurite juhtumi uurimistulemustest. Prokuratuuri loal lõpetati kriminaalmenetlus 8. mail. Selgus, et tegemist oli õnnetusega, mis juhtus mitme ebasobiva asjaolu kokkulangemisel.
PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra selgitas, et sellel paadil on trossisüsteem, mis tähendab, et seda on lihtne juhtida, aga kaasneb omapära: kui mootor töötab ja sõukruvi keerleb, siis suurel kiirusel roolist lahti lastes võib paat teha tagasipöörde ja seda täiesti ootamatult. Paadil oli ka suretuslüliti, kuid tuvastati, et tross oli juhi külge kinnitamata. “Oleme seisukohal, et õnnetus toimus seetõttu, et paadi roolist lasti suurel kiirusel sõites lahti, paat tegi pöörde ja mehed paiskusid paadist välja,” kommenteeris Vahtra.
Vahtra lisas, et paadi kiirus oli väga suur — ligi 30 sõlme — ja mehed olid arvatavasti kokkupõrkest veega uimased, mis võis põhjustada ka selle, et Renee Kark ei suutnud vesti avada ja uppus ning Tarmo Kammer suutis küll vesti avada, kuid mitte üleliigset õhku välja lasta ja lämbus. Meestel oli ka vigastusi, nad põrkasid vastu lipuvarrast ja võisid kokku põrgata ka paadi pardaga. “See on tõenäoliselt põhjus, miks üks ametnik ei suutnud päästevesti avada ja uppus ning teine küll suutis avada, kuid mitte välja lasta liigset õhku,” rääkis Vahtra, kelle sõnul ei suutnud piirivalvur seetõttu vähendada survet, mida vest mehe kehale avaldas. “Selle tulemusel oli surma põhjuseks lämbumine.”
Seda, mis põhjusel paat kiirendas, menetlus ei tuvastanud.
Uppunud Renee Kark tegeles Vahtra kinnitusel oma ujumisoskuse parandamisega, kuid õnnetuse ajal polnud see veel nii hea, et päästemeeskonnaga liituda. Päästevesti surve tõttu lämbunud Kammer oli äärmiselt kogenud ja läbinud ka merepäästekoolituse.
Vahtra sõnas, et tegu oli õnnetu asjaolude kokkulangemisega. “Miks juht käed roolist lahti lasi, me ei tea,” nentis Vahtra. “Ma ei saaks kinnitada, et politseiamet on selles õnnetuses süüdi. Tehnikavahendid vastasid nõuetele ja olid korras, aga õnnetus siiski juhtus. Ma ei usu, et me kuidagi ametina oleks saanud seda ära hoida. Küll aga saame sellest õppida, võtame kasutusele veel moodsamad vahendid ja ma usun, et tulevikus on merel patrullimine kordades turvalisem.”
Valmisoleku- ja reageerimisbüroo juht Marti Magnus ütles päästevestidest rääkides, et töös on hübriidvesti arendamine, mis oleks ilmselt osaliselt ujuvainest valmistatud. Samuti on tema sõnul plaanis hange, et piirivalvuritele osta hingavast materjalist merepääste kostüümid.
Katses on näha, mis juhtub trossiga roolisüsteemiga paadiga, kui juht kiirusel 15 sõlme käed roolist lahti laseb. Piirivalvurite paat sõitis õnnetuse ajal kiirusega umbes 30 sõlme, mistõttu polnud kinni hoidmine pärast roolist lahti laskmist ja paadi järsult pööramist võimalik.
Eelmise aasta 28. juunil leiti Haapsalu lähistelt Voosi kurgust ringiratast sõitva Haapsalu politseijaoskonna mootorpaat ja selle lähedusest piirivalvurid.
Üks hukkunutest oli üleminspektor Tarmo Kammer, kes töötas Lääne piirkonnas piirivalvurina 1996. aastast alates. Teine hukkunud ametnik oli komissar Renee Kark, kes töötas piirivalvurina piirivalve taasloomisest alates 1991. aastal ning sellest suurema osa Haapsalu kordonis.
Kaheliikmeline piirivalvurite meeskond läks merele 28. juunil kella 17 ajal ja nende ülesanne oli patrullida. Ühtegi väljakutset sel perioodil piirkonnas ei olnud ning enne õnnetusse sattumist ei tulnud meeskonnalt ka abikutset või muud informatsiooni.
Kella 19.15 ajal leiti Voosi kurgus kaldast paari kilomeetri kaugusel Haapsalu politseijaoskonna mootorpaat. Paadi mootor töötas, paat tiirutas koha peal ja meeskonda selle pardal ei olnud. Kella 19.45 ajal leiti paadi lähistelt uppununa Tarmo Kammer ja kella 20.05 ajal Renee Karki surnukeha.
Õnnetuse uurimistulemusi tutvustasid täna sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra (vaata pressikonverentsi järgset intervjuud siit), valmisoleku- ja reageerimisbüroo juht Marti Magnus ja Lääne ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda.
