Õpetajad mures: riigieksamitöödele ei märgita enam vigu ja see teeb töödega tutvuda soovijatele karuteene
„Sellest õppeaastast viis Innove sisse uuenduse, mis on ka eesti keele riigieksami eristuskirjas hindamise osas esitatud: "Eksamitööle vigu ei märgita,"“ osutas üks õpetaja sotsiaalmeedias. „See tähendab, et parandajad-hindajad võivad ju pidada oma märkmeid, kuid hindamistulemus ilmub igasuguse formaalse argumentatsioonita kui Deus ex machina. Kui õpilane läheb Innovesse oma tööga tutvuma, siis tegelikult ei ole tal millegagi "tutvuda", sest parandusi ju tööl ei ole,“ oli ta nõutu.
Samuti on õpetajad leidnud, et tööle vigade märkimise keeld teeb ka parandaja elu keerulisemaks, sest kõik vead tuleb meelde jätta ja korduvate vigade üle peas arvestust pidama. Vastuolu nähakse ka selles, et kui koolides rakendatakse järjest enam kujundavat hindamist ehk enam ei piisa numbri märkimisest kontrolltöö ülaserva, vaid seletatakse vead õpilasele lahti, siis riigieksam liigub sellest vastupidises suunas.
Eksamitöööga tutvumise korras on siiski kirjas, et päris tagasisideta eksamisooritajat ei jäeta. „Eksamitöödega tutvujal on eelneval kokkuleppel SA-ga Innove võimalik saada täiendavat infot eksamitöö hindamise kohta. Selgitusi annab vastava valdkonna spetsialist eksamitööga tutvumise ajal või kirjalikult 30 päeva jooksul sellekohase taotluse saamisest," seisab seal.
Riigieksameit korraldava sihtasutuse Innove testide keskuse juht Rain Sannik kinnitas Delifle, et vigade märkimine eksamitöödele on tõesti nüüdsest küll keelatud, ent see-eest märgitakse kõik vead protokolli. „Eksamitööde subjektiivselt hinnatavaid osi parandavad teineteisest sõltumata kaks-kolm erinevat hindajat. Selleks, et hindamine oleks võimalikult objektiivne ja teine-kolmas hindaja ei oleks mingil moel mõjutatud eelmise hindaja parandustest ning tähelepanekutest, ei tee hindajad oma parandusi töö peale vaid panevad hinded vastavalt hindamisjuhendile kirja protokolli,“ selgitas ta.
Sannik märkis, et eesti keele riigieksamit ette valmistav komisjon on viimastel aastatel seda teemat arutanud ja tõdenud, et subjektiivse hindamise korral esineb eksamitöödele vigade märkimisel paratamatult eri hindajate vahel ka teatud erinevusi. „Seda just keeleeksamite hindamise puhul. Ning suurema objektiivsuse tagamiseks eksamisooritaja jaoks on see muudatus sisse viidud ka eesti keele riigieksami hindamisel. Juba aastaid on selliselt hinnatud teisi keele eksameid ja seda toetab ka rahvusvaheline praktika,“ lisas ta.
Kui eksamitegija soovib saada tagasisidet selle kohta, kuidas tema tööd hinnati, siis saab ta esmase ülevaate töö punktidest eksamite infosüsteemist EIS – nimelt on seal sellest aastast õpilasel näha tema eksamitöö lõpptulemusele lisaks erinevate osade või ülesannete punktid. Sealt saab esmase ülevaate selle kohta, kuidas töö erinevaid osasid hinnati ja milline osa sai rohkem või vähem punkte.
Eksamitöödega saab tulla Innovesse tutvuma nagu varasematelgi aastatel. „Kui eksamitegija soovib oma eksamitöö hindamise kohta personaalset tagasisidet, tuleb selleks kirjalikult soovi avaldada. Seejärel konkreetse aine ekspert tutvub tööga ja annab kirjaliku tagasiside eksaminandi eksamitöö ja hindamise kohta,“ kinnitas Sannik.
Kas eksamiga tutvuma tulija näeb ka kolme parandaja protokolle? Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab möönab, et automaatset ligipääsu protokollidele ei ole. "Seda seetõttu, et protokollid sisaldavad andmeid - küll mitte personaalselt, aga koodide põhiselt - kõikide hindaja käes olevate tööde kohta." Ta lisab, et ligipääs ei annaks eksaminandile tõenäoliselt palju uut infot, sest nagu juba mainitud, on EIS-st on võimalik sel aastal näha, kuidas on saadud hindeid konkreetse eksami osa või ülesande eest. "Kui aga eksamitulemuse selgitamise osas on vajalik ligipääs protokollis konkreetse eksaminandi kohta käivale infole, siis seda eraldi juhtumi põhiselt ka otsustatakse," rahustas Aab.
