Macron ja Merkel plaanivad euroala põhjalikku reformi
Saksamaa ja Prantsusmaa tahavad koostada euroala põhjaliku reformi plaani. Prantsusmaa värske president Emmanuel Macron kuulutas esmaspäeval oma esimesel välisvisiidil Berliinis, et on sealjuures avatud ka Euroopa Liidu aluslepingu muutmisele. Valmisolekut selleks näitas üles ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kelle sõnul tahavad mõlemad riigid Euroopa Liitu „väga kriitilisel hetkel“ edasi viia. Juulis moodustatakse koos uue valitsusega Pariisis selleks kahepoolne ministrite nõukogu.
Macron võitis 7. mail Prantsusmaa presidendivalimised selgelt Euroopa Liidu meelse programmiga paremäärmuslase Marine Le Peni vastu, vahendab Reuters Deutschland.
„Saksamaa huvid on kõige lähemalt seotud Prantsusmaa omadega. Euroopal läheb ainult hästi, kui on olemas tugev Prantsusmaa,“ ütles Merkel. „Me võime kõigele uue dünaamika anda.“
Macron on juba neljas Prantsusmaa president, kellega Merkel liidukantslerina koostööd teeb. Macron toonitas, et ta seisab Prantsusmaal väga raske ülesande ees. Ta ei ole unustanud Le Peni poolt hääletanud valijate viha. Nüüd on Macroni sõnul tema, aga ka Merkeli vastutus näidata, et Euroopa Liit saab oma kodanike heaks tööd teha.
Macron püüdis vaigistada ka eelkõige Euroopa Liidu poliitikute ärritust selle üle, nagu pooldaks ta eurovõlakirju. Enese sõnul pole ta neid kunagi nõudnud. Siiski ütles Macron selgelt, et tahab edendada investeeringuid euroalasse uue fondi kaudu. Tegemist ei ole Macroni sõnul Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri investeeringuplaani laiendamisega, sest see on rajatud laenudele. Eesmärk on pakkuda „värsket raha“ investeeringuteks euroalasse.
Macron ei ühine oma eelkäija François Hollande’i ettevaatlikkusega Euroopa Liidu aluslepingu muutmise suhtes, kui see on euroala reformi jaoks vajalik.
„Lepingu muudatused olid Prantsusmaal pikka aega tabu. Minu jaoks need seda aga ei ole,“ rõhutas Macron. Eelkõige tahab Macron reformiplaani selle kohta, kuidas Euroopa Liit ja euroala efektiivsemaks muuta. Kui seejuures ilmneb, et vajalikud on lepingureformid, on Macron selleks valmis.
„Saksa vaatepunktist on lepingu muutmine võimalik, kui sellel mõtet on,“ ütles ka Merkel, kelle sõnul vajatakse seda muutmist, kui euroala tugevnemist ei saavutata valitsuste vahelise kokkuleppega. Kõne all on eraldi euroala eelarve ning palju tihedam koostöö euroala riikide vahel ka muudes poliitikavaldkondades.
Mõlemad valitsused tahavad muuta ka kaubanduspoliitikat. Merkel ühines siin Macroni nõudega vastastikku võrdseks kohtlemiseks suhetes Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel.
„Ma soovin, et meil oleks Euroopa, mis oma kodanikke paremini kaitseb, ja et me oleksime vähem naiivsed,“ ütles Macron, kelle sõnul ei saa muidu Euroopa Liidu töövõtjatele seletada, miks nad ei kaota tööd mitte konkurentsivõime puudumise, vaid teiste riikide dumping-käitumise tõttu. Macron ei ole samas vabakaubanduse vastu.
Merkel toetas Macroni seisukohta. „Seda vastastikkuse elementi suudan ma väga selgelt ette kujutada,“ ütles Merkel.
