FOTOD: Eriväelased harjutasid Kevadtormil tavatu sõja pidamist

Eile lõppes Kevadtormil kaitseväe õppus Dagger, kus kaitseväe eriväelased keskendusid koos kaitseliitlaste ja NATO liitlastega sõjalise toetuse ja tavatu sõjapidamise harjutamisele.

Poolteist nädalat kestnud kahepoolsel õppusel mängisid eriväelased läbi erinevaid asümmeetrilisi lahinguolukordi ning evakueerimisülesandeid. Lisaks liitlastele harjutati koostööd ka sisejulgeolekujõududega.

"Igal aastal keskendume Daggeril erinevatele lahinguolukordadele, mis on mõjutatud õppuse toimumiskohast ja õpivajadustest. Tänavu panime proovile allüksuste võime täita iseseisvalt lahingumissioone ning lihvisime juhtimis- ja staabiprotseduure ekstreemsetes tingimustes," ütles kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Riho Ühtegi.

Erioperatsioonide väejuhatusel on oluline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes ning üksuse peamine ülesanne Eesti riigikaitses on tavatu sõjapidamise läbiviimine ja sõjalise toetuse pakkumine teistele struktuuridele.

Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka erioperatsioonid, sealhulgas eriluure- ja seire ning suunatud rünnakuoperatsioonid.

Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 8. mail 2008. aastal. 2012. aasta lõpus kinnitas Eesti valitsus seadusemuudatuse, millega loodi iseseisev kaitseväe erioperatsioonide üksus, mis tõusis väejuhatuse staatusesse 1. augustil 2014.

Erioperatsioonide väejuhatus teeb aktiivselt koostööd mitmete maailma eriüksustega, nagu Ameerika Ühendriikidele, Saksamaa, Poola ja Balti riikide erioperatsioonide üksused, kellega koos on panustatud ka erinevatesse õppustesse ja sõjalistesse operatsioonidesse.

Teenistus erioperatsioonide väejuhatuses algab tavaliselt operatiivtaktikalisest üksusest, kuhu kandideerimiseks peab edukalt läbima 14-päevase valiktsükli, mida on ajakirjanduses nimetatud ka elu raskeimaks tööintervjuuks. Selle aasta valik toimub 24. juulist 6. augustini, mida kindlasti kajastatakse ka erioperatsioonide Facebooki lehel (ESTSOF).