Prantsusmaal oli väidetavalt salaplaan vabariigi kaitsmiseks Le Peni presidendiks saamise korral
Paremäärmusliku Rahvusrinde juhi Marine Le Peni võit Prantsusmaa presidendivalimistel oleks käivitanud salaplaani „vabariigi kaitsmiseks“, teatas Prantsuse meedia.
„See oli nagu mitmeastmeline rakett,“ ütles anonüümseks jäänud kõrge ametnik ajakirjale L’Obs, vahendab Guardian. „Filosoofia ja absoluutne kohustus oli rahu säilitamine, austades samas ka meie põhiseaduslikke reegleid.“
L’Obs tsiteeris kolme anonüümset allikat, kes olid erakorralise plaaniga kursis. See oleks käivitatud, kui Le Pen oleks pääsenud Élysée paleesse, ning selle kavandas väike grupp ministreid, personaliülemaid ja riigiametnikke.
L’Obs teatas, et plaani eesmärk oli peamiselt tõsiste rahutuste ja poliitilise olukorra „külmutamise“ ärahoidmine, kutsudes parlamendi erakorralisele istungile ja jättes senise peaministri ametisse.
Politsei ja luureteenistused olid eriti mures „äärmusliku vägivalla“ pärast peamiselt vasakäärmuslike meeleavaldajate poolt, kui Le Pen oleks võitnud, ning riik oleks end leidnud kaose äärelt.
Hirm poliitilise ebastabiilsuse ees, kui sisserände- ja Euroopa Liidu vastane Le Pen oleks võitnud, oli sama suur. Prantsuse meedia teatas enne valimisi, et sotsialistist peaminister Bernard Cazeneuve jääb Le Peni võidu korral ametisse vähemalt kuni parlamendivalimisteni.
Prantsusmaa põhiseadus ei kohusta peaministrit pärast uue presidendi valimist tagasi astuma. Paragrahv 8 järgi nimetab president peaministri ametisse, kuid ainult parlament saab ta ametist vabastada umbusaldushääletuse kaudu.
Le Pen oleks võinud põhimõtteliselt käivitada põhiseaduse paragrahvi 16, mis lubab presidendil võtta tõsises hädaolukorras „erakordsed volitused“. Ilma parlamendienamuseta poleks ta aga suutnud uut peaministrit ametisse panna.
L’Obsi teatel oleks hädaplaani järgi kutsutud parlament 11. mail, neli päeva pärast presidendivalimiste teist vooru erakorralisele istungile, et arutada „riiklikku kriisi“, mille kutsus esile Le Peni presidendiks valimine.
Seistes silmitsi üha kasvavate rahutustega ja nõudes 577 parlamendiliikmelt „vabariiklike kohustuste“ täitmist, oleks valitsus seejärel kuulutanud välja ja ilmselt võitnud usaldushääletuse.
Valijate tahet oleks austatud: presidendiamet oleks läinud François Hollande’ilt üle Le Penile, kuid valitsus oleks kindlustanud riigi julgeoleku, rääkisid ametnikud.
