Keskerakondlased on NATO-sse kuulumise asjus varemgi vastuolulisi arvamusi avaldanud
Keskerakond suhtus omal ajal NATO-sse kahtlevalt, kuid valitsuses olles on erakonna ametlik seisukoht olnud, et NATO-sse ja Euroopa Liitu kuulumine on Eesti julgeoleku ja heaolu olulisimaks garantiiks. See läks kirja ka valitsusliidu aluspõhimõtetesse. Peaminister Jüri Ratas kinnitas märtsis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga kohtudes, et Eesti on ühenduses pühendunud liitlane.
Kuid nagu ka Mihhail Korbi eile Haapsalus veteranidega kohtudes öeldu näitab, ei pruugi erakonna ametlik seisukoht peegeldada kõigi selle liikmete arvamust. Keskerakonna eurosaadik Yana Toom andis mõista, et ei suhtu NATO-sse kuulumisse ülemäära soojalt, kui andis aprillis intervjuu riigikogulane Eerik-Niiles Krossile. „Meil ei ole praegu alternatiivi, mis seal ikka. Oleme juba seal,“ ütles Toom vastates küsimusele, kas ta toetab NATO-sse kuulumist. „Ma olen tegelikult tuline Euroopa armee pooldaja. See lihtsalt tuleb ära teha. On selge, et ilma selleta on Euroopa nõrk. Me peame olema võimelised iseennast kaitsma, aga ei ole,“ ütles Toom.
Rääkides liitlasvägede Eestisse saabumisest, viitas Toom enda korraldatud küsitlusele, mille järgi 41 protsenti Eesti elanikke arvab, et NATO lisavägede kohalolek on julgeolekuoht. „Võib-olla arvate, et nad on kõik Moskva propaganda ohvrid, aga siin on oma loogika. Keegi ei hakka tühja küla pommitama, aga kui seal on infrastruktuur…“ rääkis Toom. Eelmise aasta augustis laikis Toom sotsiaalmeedias fotot, mille pildiallkirjaks oli: „Valmistume NATO lennukeid alla laskma“. Toom selgitas, et ju tundus talle sõpruskonna veinipeo pilt koos pildiallkirjaga tol hetkel naljakas.
2003. aastal ütles toona riigikogu keskfraktsiooni kuulunud Vladimir Velman, et Keskerakond tahab Eesti liitumise NATO-ga panna rahvahääletusele. Teisalt ütles Keskerakonna toonane infojuht Evelyn Sepp seepeale, et rahva arvamust võib küsida, kuid see pole arvestades soosivat avalikku arvamust otstarbekas. Eesti sai ametlikuks NATO liikmeks järgmisel aastal ja on liitu kuulunud 13 aastat.
Möödunud aastal viidi kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuring, mille järgi toetab 88 protsenti eestlastest seda, et meid oleks kaitsmas rohkem teiste NATO riikide sõdureid ja tehnikat, kuid üle poole Eesti venekeelsetest elanikest on selle vastu. See tähendab umbes veerandit miljonit Eestis elavat inimest. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rääkis möödunud aasta juunis presidendiks kandideerides, et vaja on sõjahüsteeria külvamise lõpetamist.
Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev kirjutas seejärel ERR-is ilmunud arvamusartiklis, et Repsi sõnavõttudest kumas läbi soov kohanduda vene valijate hoiakutega. Ta lisas aga, et Keskerakond võiks valijatele kaitsepoliitikat selgitada ja Reps näiteks rääkida, et NATO ühe pataljoni Eestisse tulek ei saa ühegi sõjandusliku loogika järgi kujutada ohtu Venemaale ja on mõeldud eelkõige Eestis elavate inimeste turvatunde suurendamiseks.
Pärast seda, kui hulk poliitikuid avaldas arvamust, et NATO-st lahkumist pooldav minister peaks valitsusest lahkuma, avaldas Korb uue seisukoha, milles kinnitas, et toetab Eesti julgeolekupoliitika aluspõhimõtteid, Eesti peab olema aktiivne NATO liige ja panustama alliansi töösse, sest ühtne ja tugev liit on Eesti kaitsevõime oluliseks aluseks.
