Prokurör nõuab PERH-i juhtidele tingimisi vanglakaristust. Kaitsja imestab: kas tõesti on nii suur tabu, kui töö eest makstakse reisiga?
Täna Harju maakohtus toimunud kohtuistungil võttis riiklik süüdistaja, juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus asja kokku ning kinnitas oma kõnes, et 9. mail muudetud süüdistuses väljatoodud süüdistused on kohtule esitatud tõendite põhjal prokuratuuri hinnangul ära tõendatud ning kinnitavad kohtu all olevate inimeste süüd kuritegude toimepanemisel.
Seejärel loetles prokurör rida kohtule esitatud tõendeid koos selgitusega selle kohta, mis tõenditega täpsemalt on süüdistuses väljatoodud kuritegude toimepanemine ära tõendatud. Kohtule esitatud tõendite hulgas on näiteks vaatlus- ja jälitusprotokollid, PERH-i puudutav dokumentatsioon ning hanke läbiviimisega seotud dokumendid.
"Kohtumenetluse vältel oleme korduvalt vaielnud selle üle, kas kliendiüritustel osalemine on seaduse silmis rikkumine või mitte. Kõnealuse kriminaalasja fookuses olid hankepartnerite poolt korraldatud ja tasutud reisid," sõnas oma kõnes prokurör.
Tegemist on äriühingutega, kes on osalenud süüdistuse kohaselt hangete läbiviimisel ning nn kliendiüritus ja reisid olid pakutud nendele ametnikele, kes olid kaasatud otsustamisprotsessi või juhtisid vastavat valdkonda. "Julgen väita, et tegemist on pistise mõttes pakutud hüvedega," sõnas prokurör. "Selline käitumine viitab huvide konfliktile, samuti ebavõrdsusele teiste hankel osalejate suhtes ning tõstab prokuratuuri hinnangul äraostmise võimalust," ütles prokurör ning lisas, et sellise süüdistatavatele omistatava käitumise näol tegemist on pigem normi kui erandiga. Reiside vastuvõtmine ja kliendiüritustel osalemine ei olnud süüdistatavate poolt raviasutuse muu juhtkonna ega nõukoguga kooskõlastatud.
Prokurör taotles süüdistatavate süüdi tunnistamist ja karistamist
Evestus taotles Tõnis Allikule määrata lõplikuks liitkaristuseks 2-aastane vangistus, mida ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena kohaldada tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal tegutsemise keeldu 2 aastaks. Lisaks sellele mõista välja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa ligi 11 600 eurot. Süüdimõistmisel välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 705 eurot.
Marko Kilgile määrata lõplikuks liitkaristuseks aasta ja 8 kuud vangistust, mida jätta täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane kahe aasta ja 6-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena kohaldada tervishoiusektoriga seotud infotehnoloogiavaldkondades juhtival ametikohal tegutsemise keeldu 2 aastaks. Lisaks sellele välja mõista konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa üle 5200 euro. Süüdimõistmisel välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 705 eurot. Kohtuotsus kuulutatakse välja 29. septembril, teatas prokuratuuri avalike suhete nõunik Kristina Kostina.
Kurm: kas ettevõtted peavad kliendiüritustest loobuma?
PERH-i juhtide kaitsja Margus Kurm palus kohtunikul mehed õigeks mõista. Kurm märkis kaitsekõnes, et ei vaidlusta süüdistuses välja toodud faktoloogiat ürituste kohta, kuid täpsustas ühte nüanssi: nimelt toimus 27.10.2013 Münchenis enne Oktoberfesti üritust ka töönõupidamine, kus osales Tõnis Allik, Annela Stimmer ja osaühingu P. Dussmann emafirma esindaja. Ta märkis, et Münchenis toimunud üritus ei olnud hüve.
"Ei ole usutav, et ühepäevase reisi nimel on inimesed valmis riskima oma töökohaga, mainega ja tegelikult isegi oma vabadusega. See ei ole asi, mille pärast selliseid riske võtta," sõnas Kurm kaitsekõnes. Kaitsja tõstatas küsimuse, kas kliendiüritusel osalemine olukorras, kus ettevõtete vahel on hankeleping, on tabu. Kurmi sõnul on see vastuolus kliendisuhetega, andes ettevõtjatele kindla sõnumi: kliendiürituste korraldamine on tabu, see on korruptsioon ja selle eest võib kohtu alla saata. Kurm tõi kaitsekõnes võrdluseks välja Eesti riigi aastapäevaürituse, millele kulus enam kui 124 000 eurot maksumaksja raha ning märkis, et tema ühele kaitsealusele kulunud summa - 350 eurot maksumaksja raha - on selle kõrval väga väike summa.
"Ainuke võimalik võimalus ettevõtjatel süüdistust vältida on kliendiüritustest loobuda," sõnastas Kurm sõnumit, mis avalikkusesse ning ettevõtjateni jõuab, kui Allik ja Kilk süüdi mõistetakse.
Peale selle küsis Kurm, kas tõesti on nii suur tabu, kui üks osapool teeb tööd ning teine maksab talle reisides? Ta möönis, et siin võib olla küsimusi maksuvaldkonnas, kuid lisas, et selle osa on prokurör täiesti uurimata jätnud.
Riigiprokurör Evestus kordas istungipäeva esimeses pooles üle süüdistuse, kus toonitas, et toitlustushankes osalenud Dussmanni firma esindajad pole esitanud seisukohti, mille kohaselt oleks reisid käsitletavad sisuliste tööreisidena. Peale selle selgub kogutud tõenditest, et Tõnis Allik ja Marko Kilk ei ole reisikulusid enda taskust tasunud ja kulutused tegid koostööpartnerid. Äriühing Dussmann ja Helmes osalesid korduvalt PERH-i hangetel ja osutusid selles edukaks.
Allik ja Kilk end süüdi ei tunnistanud
Kohtuistungi lõpus said sõna Tõnis Allik ja Marko Kilk. Kumbki meestest enda süüd ei tunnistanud. "Ma saan aru, et prokurör on öelnud, et selle protsessi eesmärk on ka profülaktiline, korruptsiooni ennetav, aga kas sellist eesmärki peab sellise abinõuga ikkagi saavutama?" küsis Allik viimases sõnavõtus. Allik lisas, et tema ametileping ega ka mõni teine õigusakt haigla sees ei keelanud juhatuse liikmetel töötamise ettevõttest väljapoole. Konkurendiga koostööst pidi oma otsest ülemust teavitama.
Allik toonitas, et on oma töös lähtunud tööandjate huvidest, nende kaitsmisest ning loomulikult ka ärialasest kultuurist, mis parasjagu ühiskonnas kehtib. Allik märkis, et suure käibe ja investeeringutega ettevõtteid juhtides on teda kimbutanud korruptsiooniohtlikud olukorrad. "Aga ma ei ole kunagi selliste ettepanekutega kaasa läinud," rõhutas PERH-i endine juht.
Kliendiüritused on Alliku jaoks olnud alati tööülesanded. "Need on alati minu jaoks olnud tööülesannete täitmine, mille puhul ei ole kunagi täheldanud, et mul tekiks huvide konflikt või et selle tulemusena oodatakse mult mingit vastuteenet," märkis Allik, lisades, et sama käib ka olukordade kohta, kus äripartnerid kompenseerivad välisreise.
Koostöö kohta IT-firmaga Helmes tõdes Allik, et tõepoolest ei olnud töösuhte vormistus ning töö eest makstav tasu juriidilises mõttes kõige korrektsem ning ta pidas seda eksimuseks. "Ma arvan, et see oligi põhiline, miks nõukogu (PERH-i nõukogu - toim.) tegi mulle ettepaneku tagasi astuda juhi kohalt," sõnas Allik.
PERH-i endine IT-juht Marko Kilk pidas kahetsusväärseks seda, kuidas tema tööd kohtusaalis naeruvääristatakse. "Lihtsalt öelda, et see on fabritseeritud, on solvav," märkis Kilk prokurör Evestusele. Kilk märkis, et ei ole ametikohal tegutsedes kellegi usaldust kuritarvitanud, kuid tunnistas, et suuline koostöölepe Helmese firmaga ei olnud kõige parem mõte. "Kirjalikus vormis kokkuleppe vormistades ei oleks me täna siin," ütles Kilk kokkuvõtteks.
Mai alguses muudeti süüdistusi
Mai alguses muutis prokurör PERH-i endiste juhtide süüdistusi ning kriminaalmenetlust alustati ka algselt kannatanuna esinenud IT-firma Helmese ja firmat esindanud Andres Kuke suhtes.
Uue süüdistuse järgi süüdistab prokuratuur nii Allikut kui ka Kilki korduvas pistise võtmises grupi poolt. Sellesse süüdistusse lisati "grupi poolt" ja see käib endiselt Dussmanni korraldatud kliendiüritustel osalemise kohta. Evestus jättis uuest süüdistusest välja küll kelmuse, ent muutis süüdistust nõnda, et kelmuse episoodid lähevad nüüd pistise süüdistuse alla.
Prokurör jättis alles mõlema mehe suhtes ka omastamise süüdistuse, mis käib nende elukaaslaste puhkusereiside kohta ja mille eest tasus PERH. Omastamise süüdistust on Kilk kohtus ütlusi andes kommenteerinud, et see juhtus eksituse tõttu, sest reisikonsultant unustas arved eraldada ja nõnda maksiski haigla kogemata meeste elukaaslaste reiside eest.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus teatas kohtus, et kavatseb alustada kriminaalmenetlust nüüd ka algselt kannatanuna esinenud IT-firma Helmese ja firmat esindanud Andres Kuke suhtes. Erinevate osapoolte ütlustest ilmnes, et Kukk oli kursis Helmese ja haigla juhtide kokkuleppega, mille järgi tasuti meeste tehtud töö eest justnimelt nende puhkusereiside arved. Paari nädala eest kohtus ütlusi andes väitsid nii Kukk kui ka Pillesaaar, et polnud sellest teadlikud. Alliku, Kilgi ja reisikonsultandi ütlused lükkasid need väited aga ümber.
Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust algselt kannatanuna esinenud Helmese nõukogu liikme Andres Kuke suhtes. Menetlus alustati korduva pistise andmise paragrahvi järgi. Praegu kehtivas seaduses nimetatakse tegu altkäemaksu (vara ja muu soodustuse) andmiseks ametiisikule vastutasuna temapoolse ametiseisundi kasutamise eest. Samuti uuritakse algatatud kriminaalmenetluses juriidilist isikut Helmest korduva pistise andmise eest. Menetlus on suunatud keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroosse.
