Küberkonfliktikonverents: kas küberluure on nagu “tavaline” luure, kus kõik on lubatud?
USA mõttekoja RAND Corporation teaduri ja õppejõu Martin Libicki hinnangul on küberluures vaja piiranguid ja reegleid ning Ameerika ühendriikides on need teatud juhtumite tõttu juba ka tekkinud.
“Praegu on olukord selline, et küberrünnakud (nii nagu füüsiline rünnakud) on justkui keelatud tegevus, küberspionaaž (nii nagu tavapärane spionaaž) on justkui lubatud,” ütles Libicki, kes esines täna paneeldiskussioonis küberkonfliktikonverentsil CyCon.
Tegelikult aga on näiteks Ameerika ühendriigid valmis olnud kolmel korral küberspionaaži hukka mõistma või vastutegevusega ähvardama.
“See, et hiinlased varastasid ameeriklaste intellektuaalomandit, oli meie jaoks juba üle piiri minek,” tõi Libicki esimese näite. USA president Barack Obama ja Hiina president Xi Jinping jõudsid 2015. aastal lausa kokkuleppeni, et Hiina suudaks riigi tasandil sellisele tegevusele piiri panna. “Ameerika ühendriigid ütlesid, et meie hea meelega elaksime maailmas, kus selliseid asju ei toimuks. Me suutsime Hiina ära veenda, sest… USA on suur riik,” selgitas Libicki seisukohta, et riigi tasandil ei ole USA nõus sellega, kui teine riik varastab nende ettevõtjate vara.
Libicki teine näide on sellest, kuidas Hiina suutis varastada USA riigitöötajate personaliandmeid. “Iseenesest selle puhul oli valitsuse tasandil arusaam, et see pole otseselt halb, välja arvatud juhul, kui hiinlased plaaninuks müüa neid andmeid mustal turul,” kirjeldas Libicki arutluskäiku. “Kui see oleks niimoodi läinud, oleksime me Hiina suhtes häält tõstnud.” Hiinlased jagasid neid andmeid pigem teiste riikidega, kuid see on Libicki sõnutsi üsna tavapärane tegevus luurekogukondades. Teisisõnu - tegevus toimus mängureeglite piires.
Kolmas näide oli USA demokraatliku erakonna ja presidendikandidaatide tagant andmete varastamine. Seni, kuni tegemist oli vaid spioneerimisega, oli see samuti Libicki hinnangul üsna tavapärane - mitmed riigid püüavad teiste riikide poliitiliste protsesside kohta andmeid leida. Kui aga venelased lekitasid varastatud andmed Wikileaks’ile ja DC-Leaks’ile, olukord muutus.
Seega on Libicki sõnul juba tekkinud mõned reeglid küberespionaaži suhtes - vähemasti eelmine USA valitsus on paika pannud, et teatud asjad lähevad üle piiri. Libicki arvates on praegune valitsus tõenäoliselt nõus esimese ja teise reegliga (et riigid ei varasta üksteise ettevõtetelt intellektuaalomandit ja ei anna küberluurega saadud informatsiooni edasi kurjategijatele), kuid kolmanda puhul (poliitiliste vastaste mustamise nimel varastatud andmed) võib tekkida küsimusi.
Libicki sõnul aga tähendab see seda, et isegi küberluure puhul on olemas mõned reeglid, millest üle astumine peaks olema keelatud - selles tähenduses, et sel puhul oleks valitsustel õigus reageerida. Libicki nentis, et lõpuks on selle hindamine, kas küberluurele reageerida või mitte, kindlasti poliitikute otsus, kuid tema hinnangul peaks ka küberluures olema paigas mängureeglid. “Mulle tundub, et ka eurooplased ei arva, et venelaste käitumine USA valimistel demokraatliku erakonna suhtes oli aus mäng,” ütles ta. Libicki hinnangul peaks näiteks kriitiline infrastruktuur (elektrivõrgud, haiglad jne) olema ka taoliste luuretegevust jaoks keelatud sihtmärgid.
