Stockholmi Keskkonnainstituut: uuel kliimahoidlikul majandusel on piisavalt hoogu, et USA kliimaleppest taandumisest hoolimata vastu pidada
President Trumpi otsus, mille kohaselt USA lahkub Pariisi kliimaleppest, seab vaesed riigid haavatavamasse seisu, kuid ei peata üleilmset liikumist taastuva energia ja uue kliimahoidliku majanduse suunas, teatasid Stockholmi Keskkonnainstituudi teadlased.
Neljapäeval teatas Trump, et USA taandub Pariisi kliimaleppest, ning lubas lõpetada selle pöördelise tähtsusega leppe igasuguse rakendamise.
See otsus tähendab USA jaoks taandarengut: riik kaotab sellega oma juhtpositsiooni ja usaldusväärsuse maailmaareenil.
Teisalt võib teiste riikide tegevus ja otsusekindlus tänu USA tagasitõmbumisele uue hoo sisse saada.
„Jääme vältimatu taastuval energial põhineva tulevikumajanduse loomisel teistest maha,” lausus Rootsi Keskkonnainstituudi (SEI) USA keskuse vanemteadlane ja juhataja Michael Lazarus. „Taastuvenergia on juba praegu kõikjal maailmas konkurentsivõimelisem kui kivisüsi ja gaas ning USA taandumine seda progressi ei väära.”
Ta lisas: „Juhirolli võtab üle Hiina. Tema kõrval ka India. Need riigid võivad teha taastuvenergiale ja elektrisõidukitele üleminekul senisest veelgi otsustavamaid samme. Viimase aasta jooksul on nad tühistanud kümnete uute kivisöeelektrijaamade ehitamise plaanid ning teinud hiiglaslikke investeeringuid tuule- ja päikeseenergiasse, kus hinnad on muutunud konkurentsivõimeliseks. Me loobume praegu sajandi suurimast majanduslikust võimalusest.”
SEI senised uuringud projektis „New Climate Economy” näitavad, et majanduskasv on võimalik ka kasvuhoonegaaside vähendamise korral. SEI vanemteadur Karl Hallding sõnas, et majandusjõud on juba hakanud toetama vähendatud kasvuhoonegaasidega tulevikku.
„Hiina aeglustunud majanduskasv ja uued võimalused energiamajanduses, näiteks kivisöe asemel gaasi ja taastuvenergia kasutuselevõtt nii USAs kui ka Hiinas, on hakanud heitkoguseid vähendama mõlemas riigis,” lausus ta.
Hoolimata Trumpi teadaandest ei saa USA Pariisi kliimaleppest taanduda koheselt.
„USA lahkumine Pariisi kliimaleppest võtab vähemalt kolm aastat, mis tähendab, et see jõustub 4. novembril 2020 ehk vahetult pärast järgmisi USA presidendivalimisi,” sõnas Stockholmi Keskkonnainstituudi vanemteadur dr Richard Klein.
Seni aga tekitab Trumpi otsus vaestele riikidele teravaid probleeme.
„Arenevad riigid sõltuvad kliimameetmete võtmisel ning kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega kohanemisel rahalisest ja tehnilisest toest. USA on seni olnud rahvusvaheliste kliimameetmete suurrahastaja ning ma kahtlen selles, kas teised riigid suudavad ja tahavad oma panust suurendada,” ütles dr Klein.
Ta jätkas: „Sama puudutab USA rahalist toetust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. See toetus moodustab sekretariaadi põhieelarvest enam kui ühe viiendiku ning ei ole selge, kuidas sekretariaat võiks tulemuslikult toetada kliimaläbirääkimisi ja aidata kaasa Pariisi kliimaleppe rakendamisele, kui see summa täielikult kaoks.”
Kliimamuutused mõjutavad rängalt paljusid Aasia riike ja väikseid Vaikse ookeani piirkonna saareriike. Näiteks Kagu-Aasias mõjutavad need märkimisväärselt põllumajandust ning tekitavad tormipuhanguid, uputusi ja üleujutusi.
