Tervise arengu instituut on Põhja-Tallinnasse otsinud süstlavahetuspunktile ehk kahju vähendamise keskusele ruume alates eelmise aasta lõpust. Selle käigus on kaalutud 12 võimalikku asukohta, kuid kõiki asjaolusid arvesse võttes jäi Sitsi 28 sobivaimaks lahenduseks. Sitsi asum jääb Põhja-Tallinnas piirkonda, kus päeva jooksul liigub enim narkootikumide tarvitajaid, teenust vajatakse enim ning keskuse avamisega ei ole enam võimalik viivitada.

Elanikud on väljendanud tugevat vastuseisu süstlavahetuspunkti avamisele nimetatud aadressil. Eelkõige kardetakse piirkonna turvalisuse vähenemise pärast ning et keskus toob piirkonda narkootikumide tarvitajaid juurde. Muretsetakse ka seetõttu, et keskus asub elumajas ning läheduses on lasteasutused.

TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova: „Kahjude vähendamise keskused luuakse piirkondadesse, kus narkootikumide tarvitajad juba liiguvad. Vajadus keskuse järele Sitsi asumis muutub aina aktuaalsemaks, seda näitavad muuhulgas politsei andmed, et narkoväärtegude arv Sitsi asumis on kasvanud 29-lt 2015. aastal 53-ni 2016. aastal ehk 83% võrra. Kahjude vähendamise keskused peavadki paiknema elurajoonide keskmes. Elumaja ei ole kahjude vähendamise keskusena välistatud, kui on täidetud vajalikud tingimused.“ Kurbatova kinnitab, et plaanis on rakendada kõiki turvameetmeid. „Paigaldame turvakaamerad, parandame valgustust, regulaarselt hakkab toimuma piirkonna koristamine, teeme koostööd kohalike elanike, turvafirma ja politseiga.“

Keskus on plaanis avada etapiviisiliselt. TAI saatis Sitsi 28 korteriühistu, Sitsi Seltsi ja Kopli Noortemaja esindajatele täna ennelõunal kutse kohtuda järgmisel nädalal, et avamisega seonduv läbi rääkida ning leida lahendused murekohtadele.
Veerenni asumis, kus juba töötab süstlavahetuspunkt, on narkosüütegude arv langenud.

Kahjude vähendamise keskused pakuvad erinevaid teenuseid, mille eesmärk on narkootikumide tarvitajate käitumise muutmine ohutumaks nii nendele endale kui ka teistele. Naabruskond võidab süstlavahetuspunktist näiteks seetõttu, et väheneb piirkonnas tänavale jäetud süstalde arv. Keskuse kliendid pöörduvad viis korda suurema tõenäosusega ravile. Teenus aitab vähendada HIV-i nakatumist nii narkootikumide tarvitajate kui ka üldelanikkonna seas. Teiste riikide praktikas ei ole näiteid selle kohta, et kahjude vähendamise keskus vähendaks piirkonna turvalisust. Keskuste töö tulemusena on võimalik süü- või kuritegude arvu pigem vähendada. Näiteks Veerenni asumis, kus juba töötab kahjude vähendamise keskus, on narkosüütegude arv langenud 151-lt 2015. aastal 78-le 2016. aastal.

Tallinnas töötab lisaks Sitsi 28 avatavale keskusele kaks keskust kesklinnas. Lisaks vahetatakse süstlaid väljatöö käigus. TAI direktori Annika Veimeri sõnul avatakse sel aastal Tallinnas kahjude vähendamise keskus ka Lasnamäel. „Kahjude vähendamise teenusest on puudu olnud piirkondades, kus liigub enim narkootikumide tarvitajaid ja kus seda enim vajatakse - Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel.“ Keskuse avamisega seotud vastukajast ilmneb, et TAI ei ole suutnud kahjude vähendamise teenuse kasu kohalikele elanikele, linnavalitsusele ja ka elanikkonnale piisavalt hästi selgitada, tunnistab Annika Veimer. „Inimlikult saan sellest aru, et keskust ei soovita enda lähedusse. Kuid kahjude vähendamise teenusest võidavad nii narkootikumide tarvitajad kui ak ühiskond laiemalt. Süstlavahetus on tõendatult tõhus viis HIV-i leviku pidurdamisel. Käesoleval aastal on HIV-i nakatumine kahjuks juba kasvutrendis. Kahjude vähendamise keskuse avamisega viivitamise tagajärjeks võivad olla uued HIV-nakatunud, mida oleks saanud vältida."

Eestis on hinnanguliselt 9 000–10 000 narkootikume süstivat inimest, nendest ca 6 000 elab Tallinnas. Iga kolme päeva tagant sureb Eestis üks inimene üledoosi tagajärjel. Eestit iseloomustab Euroopa Liidu kõrgeim narkootikumide süstimise levimus ning kõrgeim narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arv 100 000 elaniku kohta. Sellega on seotud HIV-i epideemia – kokku on registreeritud 9492 HIV-positiivset inimest, neist 229 nakatus 2016. aastal. HIV-i levimus on eriti kõrge süstivate inimeste seas: 58 protsendil neist on diagnoositud HIV. Seksuaalpartnerid on nn sillapopulatsioon haigustele ja läbi süstivate narkomaanide seksuaalpartnerite levivad haigused ka üldelanikkonda.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena