Pomerants: maailma suuruselt teise saastaja USA taganemine kliimakokkuleppest jätab eelarvesse augu, kuid teiste riikide kindlameelsust ei mõjuta

Keskkonnaminister Marko Pomerants sõnas, et Trumpi välja käidud uut kokkulepet ei tule ning USA taganemine Pariisi kliimakokkuleppest põhjustab küll rahaprobleeme, kuid see ei muuda Euroopa ja muu maailma kindlameelsust.

Allpool on ministri seisukohavõtt täismahus.

Kahtlemata on USA väljaastumine Pariisi kokkuleppest kahetsusväärne – USA on siiski suuruselt teine saastaja maailmas. See uudis aga ei muuda ei Eesti, Euroopa Liidu ega ka ülejäänud maailma riikide kindlameelsust ja suunda. USA taganemine tähendab, et oleme ilma väga tugevast Pariisi kokkuleppe toetajast ja partnerist ning kokkuleppe peaeesmärki - piirata temperatuuritõusu alla 2 kraadi - saab olema palju raskem saavutada.

Euroopa Liit on andnud väga tugeva sõnumi Pariisi kokkuleppe toetamiseks, kinnitades, et on valmis võtma globaalse liidri rolli kliimamuutuste küsimuses. Euroopa Liit plaanib ka tugevdada olemasolevaid partnerlussuhteid ning otsida uusi liitlasi - nii maailma suurimate majanduste kui ka kliimamuutustele haavatavate riikide seast, et Pariisi kokkuleppe elluviimisega jõuliselt edasi minna.

Kuigi Trump pakkus välja, et on nõus leppe tingimuste üle läbi rääkima või ühinema täiesti uue leppega, on selline sündmuste käik üsna ebatõenäoline. Kokkuleppe sõlmimiseks nägid riigid aastaid vaeva ning juba on mitmed riigid (sh Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia) välja öelnud, et kokkulepet ei hakata uuesti läbi rääkima. Sama kinnitab ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaat.

Praegu ei ole veel täpselt teada, millist mõju avaldab USA rahastuse vähendamine arenguriikide toetamisele. Euroopa Liit on jätkuvalt pühendunud aastaks 2020 100 miljardi dollari kollektiivsele mobiliseerimisele kliimamuutustega seotud tegemistele arengumaades, kuid eesmärgi saavutamiseks peavad selle nimel töötama kõik doonorriigid ning oluline roll on ka erasektori rahastusel. Kindlasti ei tähenda USA loobumine, et 100 miljardi dollari eesmärki ei oleks võimalik saavutada.

President Trump teatas oma kõnes, et kõik edasised maksed ÜRO Rohelisse Kliimafondi jäetakse tegemata. 2014. aastal lubas USA panustada fondi 3 miljardit USA dollarit. Kuni tänaseni oli USA panustanud kolmandiku 2014. aastal lubatud summast. Seega mõjutab otsus kindlasti fondi poolt toetatavaid projekte ja tuleb leida lahendus projektide edasiseks elluviimiseks.

Kliimamuutused on Eesti jaoks prioriteet, ka peatselt algava Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal. Me töötame edasi Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkide täitmise suunas ning peame kinni Pariisi kokkuleppe sihtidest. Novembris tuleb meil juhtida ELi tööd ÜRO kliimakonverentsil, mis saab kindlasti olema väljakutse, kuid oleme selleks valmis.

Kogu maailm on juba liikumas madala süsinikusisaldusega majanduse poole ning Pariisi kokkulepe on selles liikumises võtmetähtsusega element. Kliimamuutused on kõikide riikide ühine mure ning seetõttu tuleb probleemiga tegeleda üheskoos ning toetada neid, kes on kliimamuutustest enim mõjutatud.