Rohelised: Tallinnal on liiga halb planeering olemaks roheline pealinn
Oluliseks kriteeriumiks tiitli saamisel on jätkusuutliku arengu printsiipide rakendamine linnakeskkonna planeerimisel. Näiteks tõi Euroopa rohelise pealinna tiitli pälvinud Oslole võidu terviklik lähenemine, juhtmõtteks "linn kõigile, seades inimesed esimeseks".
Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige arhitekt Küllike Reimaa leidis, et kuni Tallinna planeeritakse nagu paigataks vana põlle, nägemata tervikpilti, pole lootustki nendele tingimustele vastata.
Kuniks Tallinnas käib planeerimine arendaja taktikepi all, linnapilti ei lisandu ühtegi uut parki ja olemasolevategi pinda lühinägelike planeeringute tõttu pidevalt vähendatakse, ei tasu Reimaa sõnul žüriid oma osavõtuga üldse tülitada.
Reimaa arvas, et Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet, mille näiteks ei ole merre nikerdatud Reidi tee, mis toob kesklinna suunas vaid ühe autodevoo juurde.
Rohelised volikogu liige ja liiklusspetsialist Joonas Laks lisas, et Euroopa rohelise pealinna tiitel ei ole lihtsalt medal kaelas, vaid see on märk kvaliteedist ja annab tugeva signaali, et linn võtab vastutuse nii oma elanike kui kogu maailma ees olla jätkusuutliku innovatsiooni esirinnas.
Euroopa Roheline Pealinn on Euroopa linnale antav auhind selle keskkonnahoiu alaste saavutuste eest. Auhinna algatas 2006. aasta 15. mail Tallinnas toimunud konverentsil tollane Tallinna linnapea Jüri Ratas. Ettepanek esitati kui Tallinna memorandum 15 Euroopa linna ning Eesti Linnade Liidu ettepanekul Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon kuulutas auhinna välja 2008. aasta mais.
Sel aastal kandideeris Euroopa Rohelise Pealinna tiitilie 28 linna, mille seast viie finalistina valiti välja Gent (Beldgia). Lahti (Soome), Lissabon (Portugal), Oslo (Norra) ja Tallinn.
