DELFI FOTOD | Haron Dikajevi kuritegeliku jõugu kaheksa liiget mõisteti kohtus süüdi
Kohus tunnistas süüdi Alexander Nikolaevi ja karistas teda vangistusega 1 aasta. Mõistetud karistus jäeti täitmisele pööramata, kui Alexander Nikolaev ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Nikolaevit süüdistati korduvas grupiviisilises kelmuses ning õigusvastasele teole kaasaaitamises.
Valeri Dementjev jäi süüdi korduvas grupiviisilises kelmuses ning õigusvastasele teole kaasaitamises. Teda karistati ühe aasta pikkuse vanglakaristusega. Karistus jäetakse pööramata, kui Dementjev ei pane 1 aastase katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.
Aleksandr Dmitruk jäi süüdi korduvas grupiviisilises kelmuses ning õigusvastasele teole kaasaaitamises, samuti kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kohus mõistis talle karistuseks vangistuse 4 aastat, lugedes mõistetud karistuse kaetuks Aleksandr Dmitrukile 3. oktoobril 2013 Harju maakohtu otsusega mõistetud karistusega, mõistes Aleksandr Dmitrukile liitkaristuseks 5 aastat ja 18 päeva vangistust. Sellest arvati maha osaliselt ära kantud karistus 2 aastat, 11 kuud ja 29 päeva. Seega kuulub kandmisele vangistus 2 aastat ja 19 päeva. Mõistetud karistus jäeti täitmisele pööramata, kui Aleksandr Dmitruk ei pane 11 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid.
Sergei Niinemets mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises ning suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidmises kas maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise teel. Niinemetsa liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat ja 6 kuud. Mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata, kui Sergei Niinemets ei pane 4-aastase ja 6-kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Robert Raag mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kohus karistas teda vangistusega 3 aastat. Mõistetud karistus jääb täitmisele pööramata, kui Robert Raag ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Artur-Ažari Simonov mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises, suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidmises, korduvas grupiviisilises kelmuses, suures ulatuses korduvas omastamises ning võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohus mõistis talle liitkaristuseks vangistuse 4 aastat ja 5 kuud. Kohus jättis mõistetud karistuse täitmisele pööramata, kui Artur-Ažari Simonov ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Aleksandr Varlamov mõisteti süüdi korduvas grupiviisilises kelmuses. Kohus otsustas teda karistada teda vangistusega 1 aasta, kuid luges mõistetud karistuse kaetuks Aleksandr Varlamovile 3. oktoobril 2013 Harju maakohtu otsusega mõistetud karistusega, mõistes Aleksandr Varlamovile liitkaristuseks 5 aastat vangistust, millest arvata maha osaliselt ära kantud karistus 3 aastat, 8 kuud ja 5 päeva. Seega kuulub kandmisele vangistus 1 aasta, 3 kuud ja 25 päeva. Kohus jättis mõistetud karistuse täitmisele pööramata, kui Aleksandr Varlamov ei pane 10 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Sergei Primak mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises, samuti korduvas narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja liiklusõnnetuse põhjustamises. Lisaks mõisteti ta süüdi suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidmises, suures ulatuses omastamises, äriühingu varalise seisundi või muude kontrollitavate asjaolude kohta andmete esitamata jätmises või ebaõigete andmete esitamises ning ebaõigete andmete esitamine kohturegistri pidajale, Eesti väärtpaberite keskregistrile, abieluvararegistrile, notarile või kohtutäiturile. Kohus tunnistas tunnistas Sergei Primaki süüdi kõikides talle esitatud süüdistustes ning liitkaristuseks mõisteti talle tähtajaline vangistus 5 aastat. Kohus jättis karistuse täitmisele pööramata, kui Sergei Primak ei pane 5 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Apellatsiooni võib esitada 15 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtule.
"Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, prokuröri ja kaitsjate arvamused kokkulepete kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asus seisukohale, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet," selgitas kohtute pressiesindaja Anneli Vilu.
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul on märgiline, et lisaks kuritegeliku ühenduse poolt erinevate varavastaste kuritegude toimepanemiseks kaasatud süüdistatavatele avaldasid kokkuleppemenetluseks soovi ka osad kuritegelikku ühendusse kuulunud inimesed. Täna kuulutatud kohtuotsuse näol on tegemist nö vahefinišiga ning järgmisest nädalast jätkub protsess poole vähemate süüdistatavatega. Ehkki mullu jõulude eel avaldasid ka ühenduse juhid, sealhulgas Haron Dikajev, kohtusaalis soovi prokuratuuriga kokkuleppe läbirääkimisi pidada, siis toona nendega kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni karistuse osas ei jõutud, mistõttu jätkub nende osas menetlus üldmenetluse korras.
"Täna kuulutatud kohtuotsusega mõisteti süüdistatavatelt riigi tuludesse ka kriminaaltulu ligi 70 000 euro väärtuses. Selliselt saatis kohus taaskord avalikkusele jõulise signaali, et kuritegevus ei saa ega tohi end ära tasuda ja õiguskaitseorganid panustavad olulisi ressursse, et kuritegude teenitud vara tuvastada ning see kurjategijatelt ära võtta," rõhutas riigiprokurör Vahur Verte.
Nimetatud kuritegelik ühendus toimis prokuratuurile teadaolevalt vähemalt alates 2011. aasta augustikuust. Koos ühenduse juhi Haron Dikajeviga kuulus kuritegelikku ühendusse alates 2011. a augustikuus ka Sergei Džavakjan ning Sergei Primak.
Sama aasta detsembrist kuulus ühendusse Sergei Džavakjani poolt ühendusse värvatud Robert Raag. Kolm kuud hiljem, s.o 2012. a märtsis liitus ühendusega Tanel Mandelkorn ning kuu aega hiljem ka Jevgeni Podolinski, Vitali Kaer, Sergei Niinemets ja Artur-Ažari Simonov.
Alates 2012. a augustist kuulus kuritegelikku ühendusse ka Grigori Bagatõi ja Aleksandr Dmitruk ning alates 2013. a aprillist ka Dmitri Sidorenko. Seega, kokku kuulus erinevatel ajahetkedel kuritegelikku ühendusse kolmeteist kohtualust. Lisaks kasutas ühendus ka nn tankiste.
Vaata Dikajevi jõugu tööjaotust ja hierarhiat:
Juhtkond
Kuritegeliku ühenduse juht: Haron Dikajev
Käesolevas juhtumis süüdistatakse justnimelt Haron Dikajevit kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja juhtimises. Nimelt andis Haron Dikajev vastavalt väljakujunenud käsuliinile kuritegeliku ühenduse liikmetele kategoorilises vormis korraldusi ja ülesandeid, sealhulgas käskis tulla ise või tuua keegi konkreetseks ajaks tema juurde. Samuti tuli bossi käsul tagada talle vajalikul ajal transport või kohtumistel oma mõjuvõimu rõhutamiseks teiste, tema kuritegeliku ühenduse liikmete, juures viibimine. Lisaks käskis ta maksta kuritegeliku ühenduse liikmete kasutuses olevate ruumide eest üüri või vajadusel majutada isikud ümber jms.
Ühtlasi jagas Dikajev väidetavalt ühenduse liikmetele käitumisjuhiseid: andis Sergei Džavakjanile õiguse kõneleda vajadusel tema nimel, otsustas, kes võib viibida kuritegeliku ühenduse kasutuses olevates ruumides ning määras oma tuttavatega suhtlemismaneeri.
Samuti otsustas Haron Dikajev kuritegelikus ühenduses või selle tegutsemisega seoses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamise üle, sealhulgas selle üle, kas konkreetne isik kuulub kuritegeliku ühenduse kaitse alla või mitte. Dikajev omas kõrgeimat positsiooni ning suurt mõjuvõimu ja sõnaõigust, mistõttu lahendas ta kuritegelikus ühenduses või kuritegeliku ühenduse liikmetega seotud probleeme, tagades sellega kuritegeliku ühenduse sujuva toimimise ja eesmärkide täitmise katkematuse.
Käsklusi andis Dikajev aga kuritegeliku ühenduse liikmetele temast järgmisel positsioonil oleva Sergei Džavakjani vahendusel, kes omakorda edastas juhilt saadud korraldused täitmiseks oma alluvuses olevatele kuritegeliku ühenduse liikmetele.
Dikajev oli ka see, kes tagamaks kuritegeliku ühenduse toimimise ja tulu teenimise, määras sissetulekust 10%-lise maksekohustuse (kümnise) ning isiklikult otsustas ja kontrollis kuritegeliku ühenduse käsutuses olevate ressursside kasutamist. Samuti osales Dikajev süüdistuse kohaselt ka vähemalt ühesk karistusaktsioonis, kui ta peksis harjavarrega ühte enda alluvat.
Brigadir: Sergei Džavakjan
Džavakjani ülesandeks oli Haron Dikajevi korralduste ja juhiste täitmine ning omakorda tema alluvuses olevate kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuse juhtimine ja koordineerimine. Samuti teostas ta Dikajevilt saadud ülesannete täitmise osas järelevalvet.
Dikajvei nn parem käsi Džavakjan osales ka mitmes karistusaktsioonis ühenduse liikmete suhtes. Näiteks peksis ta 2013. aasta 20. mai õhtupoolikul Tallinnas asuva armeenia kohvik-restorani uures läbi kuritegeliku ühenduse liikme Artur-Ažari Simonovi ning koos temaga eksimuse toime pannud, kuid kuritegelikku ühendusse mittekuuluvat Oleg Belozorovitši.
Džavakjan värbas ka ühendusse liikmeid, muuhulgas Dikajevi ihukaitsja-autojuhi Robert Raagi ning hiljem ulatusliku maksupettuse skeemi välja mõelnud Sergei Niinemetsa.
Eliit
Tanel Mandelkorn
Kuritegelikus ühenduses asus Mandelkorn hierarhias Džavakjanist järgmisel positsioonil ning tema ülesandeks oli Džavakjani korralduste ja juhiste täitmine.
Džavakjan usaldas teda rohkem ning teiste ühenduse liikmete silmis oli tal autoriteeti, mis võimaldas tal osaleda kuritegelikus ühenduses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamises, sealhulgas näiteks ühenduse liikmete Aleksandr Dmitruki ja Artur-Ažari Simonovi karistamises.
Tanel Mandelkorn kuulus kuritegelikus ühenduses nn sisemisse eliiti, mistõttu võis ta vajadusel otse suhelda kuritegeliku ühenduse juhi Haron Dikajeviga.
Mandelkorn samuti organiseeris ühendusele kokkusaamiseks Tartu maanteel asuva spordiklubi, mis sisuliselt hakkas täitsa staabi rolli. Ühenduse liikmed kirjeldasid ise Mandelkorni kui keskmisest nutikamat, kelle tegevus aitas ühenduse tegevusele palju kaasa.
Muide, Dikajev usaldas väidetavalt Mandelkornile ka otse ülessandeid, näiteks võttis ta Dikajevi elukaaslase poolt koostatud ja laenuandjana käsikirjaliselt täidetud võlatunnistusele 20 000 euro suuruses summas võlgniku allkirja ning vahendas selle võlatunnistuse alusel välgnikult Dikajevile regulaarselt 500 euro suuruses summas makstavat sularaha.
Dmitri Sidorenko
Dmitri Sidorenko kuulus nn Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse koosseisu teadaolevalt vähemalt alates 2013. a aprillist ning asus kuritegelikus ühenduses Sergei Džavakjanist järgmisel positsioonil.
Sidorenko täitis Džavakjanilt saadud korraldusi ja juhiseid, sh kandis ette kuritegeliku ühenduse huvides toimunud kohtumiste käigust ja tulemustest. Samuti omas ta sarnaselt Mandelkorniga ühenduses autoriteeti ja usaldust, mitõttu osales ta probleemide lahendamises, sealhulgas ka näiteks ühenduse liikmete peksuaktsioonides.
Lisaks oli Sidorenko Dikajevi kauaaegne tuttav, kellega tal oli ühine äritegevus OÜ Primalend kaudu, mistõttu kuulus Dmitri Sidorenko nn sisemisse eliiti ja võis vajadusel suhelda Dikajeviga.
Eduard Oleinik
Hierarhias asus Oleinik Sergei Džavakjanist järgmisel positsioonil ning täitis Sergei Džavakjani korraldusi ja juhiseid, sh viis läbi ja kandis ette kuritegeliku ühenduse huvides toimunud kohtumiste käigust ja tulemustest.
Ühtlasi oli Oleinik see, kes pakkus aktiivselt isikutevaheliste äriliste või rahaliste probleemide lahendamist kasutades selleks nii enda kui ka Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse autoriteeti. Näiteks sundis ta väidetavalt 2013. aasta detsembris Lasnamäe ühes bowlinguklubis ohvrit tasuma kolmandatele isikutele 2 000 eurost võlga, millest Eduard Oleinik võttis tasuna 50 protsenti. Tasu jagas ta hiljem kuritegeliku ühenduse teiste liikmetega ära.
Oleinik oli samuti Dikajevi soosingus ja kauaaegne tuttav, mistõttu võis ta vajadusel suhelda otse kuritegeliku ühenduse juhi endaga.
Ühenduse nn lihtliikmed
Grigori Bagatõi
Bagatõi allus samuti Džavakjanile ning viis läbi ja kandis ette kuritegeliku ühenduse huvides toimunud kohtumiste käigust ja tulemustest.
Bagatõil oli ka oluline roll ühenduse poolt ajavahemikul aprill 2012 - 2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude toimepanemises. Nimelt vormistas Bagatõi end süüdistuse kohaselt Dikajevi kuritegeliku ühenduse huvides Läti Vabariigis omandatud äriühingu SIA PROSCALE juhatuse liikmeks ning osales koos Sergei Džavakjani ja Vitali Kaeraga Läti Vabariigis äriühingu SIA PROSCALE pangakontolt kuritegelikul teel saadud 155 100 euro suuruses summas sularaha Eesti Vabariiki toimetamisel.
Jevgeni Podolinski
Oli samuti Džavakjani käsutäitja ning osales nii ühenduse liikme Artur-Ažari Simonovi kui ka Sergei Primaki karistamises.
Samuti täitis Podolinski olulist rolli ajavahemikul aprill 2012 - 2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude toimepanemises, kus ta muuhulgas vormistas end Dikajevi kuritegeliku ühenduse huvides Leedu Vabariigis äriühingu UAB Ademo tegevjuhiks. Lisaks otsis Podolinski välja tankistid, kelle nimel veel firmasid registreerida ning transportis ja rahastas neid.
Samuti oli Podolinski üks neist, kes värbas tankistideks inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimel järelmaksu- ja laenulepinguid.
Vitali Kaer
Ühenduses täitis Vitali Kaer Sergei Džavakjanilt saadud korraldusi ja juhiseid, sealhulgas osales ta Aleksandr Dmitruki, Artur-Ažari Simonovi ja Sergei Primaki karistamises.
Lisaks aitas ta läbi viia maksupettust, kui ta muuhulgas vormistas end Dikajevi kuritegeliku ühenduse huvides Leedu Vabariigis äriühingu UAB STIMUS tegevjuhiks ning osales Džavakjani ja Grigori Bagatõiga Läti Vabariigis äriühingu SIA PROSCALE pangakontolt kuritegelikul teel saadud 155 100 euro suuruses summas sularaha Eesti Vabariiki toimetamisel.
Koos Podolinskiga aitas ka tema leida tankiste nii "firmajuhtideks" kui ka liisingu ja laenu võtmiseks.
Sergei Primak
Primak täitis samuti brigadir Džavakjani korraldusi ning oli muuhulgas ka sageli administratiivse rolli täitja.
Näiteks tasus ta väidetavalt Džavakjani telefoniarveid ning ostis Džavakjani poolt välja valitud sõiduauto BMW 525i, mida hakkas kasutama Džavakjani abikaasa Julia Rakova ning mille Sergei Džavakjan hiljem ebaseaduslikult oma abikaasale omastas.
Samuti võttis Sergei Primak kuritegeliku ühenduse teiste liikmete Artur-Ažari Simonovi ja Robert Raagi kaasabil jõuga ära oma endise äripartneri kasutuses olnud sõiduauto Mercedes-Benz GLK 320 CDI 4MATIC, mida hakkasid kasutama kuritegeliku ühenduse juht Haron Dikajev ja tema elukaaslane.
Lisaks tasus ta jõugu staabiks olnud spordiklubi arveid, võimaldas jõugu liikmetel kasutada temale kuuluva restorani ruume kokkusaamiste ja nõupidamiste korraldamiseks ning andis ka käibemaksupettuse sooritamiseks "seemneks" tema firmale kuuluva sõiduki BMW X5. Primak oli ka jõuguliikmetest ainus, kelle autost leiti läbiotsimisel suuremas koguses narkootilisi aineid (GBL ja kanep).
Sergei Niinemets
Džavakjani poolt värvatud ja tema käske täitev Niinemets aitas muuhulgas veenda kuritegeliku ühenduse liiget Sergei Primaki panustama käibemaksupettuste toimepanemisesse.
Prokuratuur rõhutab süüdistuses, et justnimelt Sergei Niinemets oli see, kes töötas välja, tutvustas ja selgitas üksikasjalikult teistele kuritegeliku ühenduse liikmetele maksukuritegude toimepanemise eesmärgil väljatöötatud skeemi, mille elluviimisega täitis ta ise keskset rolli Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse poolt ajavahemikul aprill 2012 - 2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude toimepanemises. Seega peetakse teda Läti ja Leedu suure pettuse ajuks.
Artur-Ažari Simonov
Sarnaselt teistele täitis ka Simonov Džavakjani korraldusi ja juhiseid. Sealhulgas esitas ta 2013. a jaanuaris sõiduauto BMW 525i omanikuna riiklikusse registrisse ebaseaduslikult kandmiseks Džavakjani abikaasas andmed.
Samuti osales ta koos Dikajevi ihukaitsjast autojuhi Robert Raagi ja Sergei Primakiga viimase endise äripartneri kasutuses olnud sõiduauto Mercedes-Benz GLK 320 CDI 4MATIC jõuga äravõtmises, millist sõidukit hakkasid kasutama Dikajev ja tema elukaaslane.
Simonov oli see, kes registreeris näiteks enda nimele hotellitube ning kes pettis välja isikut tõendava dokumendi, mida kasutati hiljem järelmaksulepingute sõlmimisel. Saadud kauba müüs Simonov pandimajades maha.
Aleksandr Dmitruk
Dmitruk, kes samuti allus sarnaselt teistele Džavakjanile. Tema ülessanne aga muuhulgas oli valvata ja kontrollida ühenduse liikme Tanel Mandelkorni kasutuses olevas Tallinna korterites ühenduse huvides Aleksandr Varlamovit, keda kuritegelik ühendus vajas ja kasutas oma kuritegelike eesmärkide elluviimiseks väljaspool Eesti Vabariiki.
Lisaks hooldas ja valvas Dmitruk muuhulgas Dikajevi perekonna kasutuses oleva puhkekeskuse OÜ Primalend territooriumi, kus ta täitis Dikajevi ja viimase elukaaslase korraldusi kuni 2013. aasta aprillini, mil ta varavastaste kuritegude toimepanemise eest kinni peeti ja vahistati.
Dmitruk oli ka üks neist, kes aitas värvata firmajuhtideks tankiste ning tema tegeles aktiivselt ka järelmaksude ja laenude hankimisega.
Robert Raag
Džavakjani poolt värvatud Raag oli Dikajevi enda isiklik autojuht-ihukaitsja. Kohtusaalis tavapärasemast suurema torso tõttu silma hakanud Raag täitis väidetavalt Dikajevi erinevaid korraldusi, sealhulgas sooritas Dikajevilt saadud rahaga ja tema kontrolli all pangatehinguid ja rahasiirdeid Dikajeviga seotud isikutega. Selle eest maksis Sergei Džavakjan Raagile igakuist 1 000 euro suurust palka.
Ent Raagi ülesanded ei piirdunud eelnevaga. Samuti said teised ühenduse liikmed Raagi kaudu vajadusel informatsiooni Dikajevi viibimiste kohta ning lisaks vahendati tema kaudu Dikajevile ning Dikajevilt teateid ja vajadusel oli ta valmis osutama transportteenust ka teistele kuritegeliku ühenduse liikmetele.
Lisaks sellele osales Robert Raag koos Artur-Ažari Simonovi ja Sergei Primakiga viimase endise äripartneri kasutuses olnud sõiduauto Mercedes-Benz GLK 320 CDI 4MATIC jõuga äravõtmises. Nimetatud sõidukit hakkasid kasutama kuritegeliku ühenduse juht Haron Dikajev ja tema elukaaslane.
Raag oli ka see, kes lõpetas ühenduse staabiks olnud ruumide rendilepingu.
Tankistid
Aleksei Ž, Sergey B, Andrei G, Vitali K, Jevgeni I
Nemad olid Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera poolt väljapoolt kuritegelikku ühendust kaasatud isikud, kes toimetati jõuguliikmete valvsa pilgu all Läti või Leedu Vabariiki, nad vormistati kuritegeliku ühenduse huvides ja kontrolli all tegutsema hakanud äriühingute juhatuste liikmeteks. Nende firmade kaudu hakati hiljem maksupettusi läbi viima.
Muide, esindusliku väljanägemise tagamiseks ostis Tanel Mandelkorn äriühingute juhatuse liikmeteks vormistatavatele isikutele vajadusel ka riided ja jalanõusid.
Hiljem, mil nö keerutatavad summad muutusid märkimisväärselt suuremateks ja kuritegelik ühendus ei tihanud enam „tankiste“ kasutada, vormistati kuritegeliku ühenduse huvides ja kontrolli all tegutsema hakanud uute äriühingute juhatuste liikmeteks siseringi kuuluvad ja usaldusväärsed kuritegeliku ühenduse liikmed.
Alexander Nikolaev ja Valeri Dementjev
Nikolaev ja Dementjev soostusid tasu eest vormistama oma nimel järelmaksu- ja laenulepinguid. Näiteks lubasid ühenduse liikmed 2012. aastal Nikolaevile maksta raha juhul, kui viimane sõlmib oma nimelt kiirlaenu- ja järelmaksulepinguid ja kinnitasid talle, et lepingutega võetavad kohustused vormistatakse omakorda edasi firma nimele ning Nikolaev ise laene ega järelmakse tasuma ei pea.
Lepingute firma nimele vormistamise ettekäändel saadi Nikolaevilt isikut tõendavate dokumentide andmed ja pangakonto number ning sõlmiti või üritati sõlmida Nikolaevi andmeid kasutades või tema osalusel kiirlaenu-, krediitkaardi ja järelmaksu müügilepinguid. Nikolaevile anti vastutasuks väidetavalt sularaha.
Irina Sõssujeva
Teadaolevalt osales tema 2013. a oktoobris koos ühenduse liikmetega Raplamaal Märjamaa alevis asuva elu-ja ärihoone hõivamiskatses.
Hoone omanikul kästi hoonest korduvalt välja kolida ning lõpuks tungisid Tanel Mandelkorn, Dmitri Sidorenko ja kuritegeliku ühenduse poolt hoone hõivamisele kaasatud Irina Sõssujeva hoonesse.
Hoone hõivamise protsessist anti jooksvalt ülevaade Sergei Džavakjanile ning hõivamise ajal oli telefonikontakt ka Haron Dikajeviga.
Hoone valdaja poolt korduvalt esitatud lahkumise nõuded jätsid Tanel Mandelkorn, Irina Sõssujeva ja Dmitri Sidorenko täitmata ning viibisid hoones ebaseaduslikult kuni haldaja poolt kohale kutsutud politseiametnikud neid lahkuma sundisid.
Andrei Jermolajev
Samuti kohtu all oleva Jermolajevi kohta on teada vaid, et tal aitas leida käibemaksupettusteks sõidukeid.
Aleksandr Varlamov
Süüdistuskõnes mainis prokuratuur Varlamovi kohta vaid seda, et teda millegipärast varjati ja valvati Tallinnas asuvates korterites ja et kuritegelik ühendus vajas ja kasutas teda oma kuritegelike eesmärkide elluviimiseks väljaspool Eesti Vabariiki.
Süüdistuse sisu
2016. aasta 22. jaanuaril esitas riigiprokuratuur süüdistuse 18 inimesele, kellest enamikule pannakse süüks 50-aastase Haron Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist.
50-aastast Haroni süüdistatakse aastaid tegutsenud kuritegeliku ühenduse juhtimises, kuhu kuulus lisaks temale 12 meest, neist enamikku on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, teatas riigiprokuratuur. Viit inimest süüdistatakse kuritegeliku ühenduse tegevusele kaasaaitamises.
Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus enda tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega. Muuhulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Läti ja Leedu Vabariigile sadade tuhandete eurode ulatuses kahju. Eeluurimisel kogutud andmete järgi finantseeriti ühendust samuti Eestis toimepandud kelmustega, millesse kaasati inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid. Selle tulemusena sai ühendus enda omandusse tehnikat ja sularaha.
Süüdistatavatele heidetakse ette ka kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid. Viit inimest, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, süüdistatakse selles, et nad aitasid oma tegevusega ühenduse liikmetel erinevaid kuritegusid toime panna.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni 2015. aasta aprillis ja juunis. Siis 50-aastane Haron peeti kinni mullu juuni lõpus ning Harju Maakohus võttis ta 1. juulil vahi alla. Lisaks Haronile viibivad käesoleva kriminaalasja raames täna vahi all veel neli süüdistatavat.
Lisaks Haronile süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises Sergei Džavakjan, Tanel Mandelkorn, Grigori Babatõi, Vitali Kaer, Sergei Niinemets, Eduard Oleinik, Jevgeni Podolinski, Sergei Primak, Robert Raag, Dmitri Sidorenko ja Arturi Simonov.
Eelmistele lisaks astusid kohtu ette kelmuses süüdistatuna Aleksandr Varlamov, Aleksandr Dmitruk, Aleksandr Nikolajev ja Valeri Dementjev ning omavolilises sissetungimises süüdistatuna Irina Sõssujeva ja suures ulatuses maksude tasumisest hoidumisele kaasaaitamises süüdistatav Andrei Jermolajev.
Kriminaalmenetlust alustati 2012. aasta lõpus, seda viis läbi keskkriminaalpolitsei ning juhtis riigiprokuratuur.
Kohtus süüdimõistmisel karistatakse kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise eest viie- kuni viieteistaastase vangistusega, sinna kuulumise eest kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.
