Politsei: tänavune sisserände piirarv saab enne suve lõppu täis

Sisserände piirarv, mis reguleerib töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest Eestisse, täitub tänavu juba suvel. Siseministri Andres Anvelti sõnul on piirmäär ajale lootusetult jalgu jäänud.

Sellel aastal on sisserände piirarvuks 1317 inimest. Arvestades seda, et tänavuse sisserände piirarvu alt on politsei- ja piirivalveamet välja andnud 893 elamisluba ja praegu on menetluses 320 taotlust, saab sisserände piirarv suve jooksul täis ning uusi taotlusi ei saa esitada arvatavasti juba alates juuni lõpust. Enne politsei- ja piirivalveametisse kohaleminekut tasub politsei- ja piirivalveametist küsida, kas veel on võimalik piirarvu alla kuuluvat elamisluba taotleda.

Siseministeerium on analüüsinud erinevaid võimalusi sisserände piirarvu regulatsiooni muutmiseks ning esitanud analüüsi tulemused valitsusele. „Sisserände piirmäär kehtib Eesti rändepoliitikas juba 1990. aastast ning see on tänaseks selgelt ajale jalgu jäänud. Lähinädalatel tuleb valitsuskabinetis ära otsustada laiapõhjalise töörühma moodustamine, et seejärel kõiki koostööpartnereid kaasates töötada välja Eestile sobivad ettepanekud, millega valitsus saaks edasi minna,“ ütles siseminister Andres Anvelt. „Peame jõudma nutika lahenduseni, mis arvestaks tööturu vajadusi ja võimaldaks paindlikult muutuvatele oludele reageerida,“ lisas ta.

Sisserände piirarvu täitumisel saavad välisspetsialistid vahelahendusena kasutada lühiajalise töötamise registreerimist. Eestis võib lühiajaliselt ilma elamisloata töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud politsei- ja piirivalveametis. Lühiajaliselt on Eestis võimalik töötada kuni üheksa kuud aasta jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimist saab tööandja taotleda isiklikult, volitatud esindaja kaudu teeninduses, posti teel või e-posti teel.

Sisserände piirarvu alla kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ning välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. Piirmäär 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast tuleneb välismaalaste seadusest. Piirarvu alla ei kuulu pereränne, õpiränne (sh teadlased ja õppejõud), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal tööle asumine, iduettevõtetes tööle asumine, iduettevõtte asutamine, suurinvestorina tegutsemine ja elamislubade pikendamine. Samuti ei kuulu piirarvu alla Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide ning Jaapani kodanikud. Seega nemad saavad ka sisserände piirarvu täitumisel Eestisse elama asuda.

Igal aastal asub Eestisse elama üle 6500 välismaalase, neist alla poole kasutab isikute vaba liikumise õigust ja on Euroopa Liidu või Šveitsi kodanikud. Kolmandatest riikidest tulevad inimesed tähtajalise elamisloa alusel Eestisse õppima, töötama või pererändega.